9.3. Garād

Oskar Looritsa liivi rahvaluulekogu (LF, Sr 58; Sr. 2. VII 1922 Maŗi Andzenov, 66)

Ikš nai tuļ vešprāigal obbõ Ūdskilāst Sīkrõgõl un ni ta um nǟnd, ku knaššõ seļļi barā um tund kālmad pǟldõ, kālmadtarā riekstõ rištõ tämmõn vastõ – knaššõd vāldad, noēḑõnd, knaššõd ōrõnd sǟlgas. Un ni sīe naizõn eitõn nei irm, nei irm, mūoštad, nei pimdi um, un īenõd ne garād paikõl. Nai mõtlõn, mis ni līb. Sōnd rōškõz piddõz, ikštõz īend kilgõ pīlõm un ni ta set pand piddõz jedspēḑõn. Ta vaņţlõn tāgiž un ni nǟnd, ku lǟnõd jedspēḑõn, nei knaššõ loulõs. Ta um ni ruoikõn kuodāj tūlda. – Jarākūolõnd garād täs īž umātõ ju.