8.2. Gramatik / Grammatika

Siinses grammatikaosas saab ülevaate partitsiipidest (lk 1), passiivist ja impersonaalist (lk 2) ning konverbitarinditest (lk 3).

Partitsiibid

Kesksõnad ehk partitsiibid on verbivormid, millel on ühiseid jooni omadussõnadega, nt vrd aļļõd pūlī’edõd ’rohelised puulehed’ ja mǭ’zõ sa’ddõnd pūlī’edõd ’maha sadanud puulehed’, kus sa’ddõndon kesksõna. Liivi keeles leiduvaid kesksõnu võib liigitada tegumoe, aja ja arvu järgi. Nii osutab -nd tegusõna sa’ddõ ’sadada; kukkuda’ korral isikulisele tegumoele, lõppenud sündmusele ja mitmusele (vrd ainsus: mǭ’zõ sa’ddõn pūlē’ḑ ’mahakukkunud puuleht’). Tabelis on kesksõnade erinevaid vorme ilmestatud tegusõnade a’ilõ ’joosta’ ja nuttõ ’kutsuda’ abil.

Tegumood	Aeg	Ains	Näide	Mitm	Näide
aktiiv	olevik	(-b, -bõ, -õb) -iji, -ji, -i	a’iliji ’jooksev’ nutāji ‘hüüdev’	(-bõd, -õbõd) -ijid, -jid, -id	a’ilijid ’jooksvad’ nutājid ‘hüüdvad’
passiiv		-dõb, -tõd, -õb	a’ildõb ‘joostav’ nuttõb ‘hüütav’	-dõbõd, -tõbõd, -õbõd	a’ildõbõd ‘joostavad’ nuttõbõd ‘hüütav’
aktiiv	minevik	-n, -õn, -nd	a’ilõn ‘jooksnud’ nuttõn ‘hüüdnud’	-nd, -õnd, -nõd	a’ilõnd ‘jooksnud’ nuttõnd ‘hüüdnud’
passiiv		-dõd, -tõd, -õd                      a’ildõd ‘joostud’ nuttõd ‘hüütud’

Oleviku kesksõnad

Aktiivi oleviku kesksõnu kasutatakse harva (ülal tabelis esitatud seetõttu sulgudes), sest need langevad vormiliselt kokku kindla kõneviisi 3. isiku vormidega, nt jelāb tähendab nii ’elab’ (seega ka ’elan’) kui ka ’elav’. Kuigi jelāb rištīng ’elav inimene’ on põhimõtteliselt võimalik, on ootuspärasem tegijanimel põhinev aktiivi oleviku kesksõna, nt va laigāld jelāji rištīng ’va laialt elav inimene’ (vt ka osa 7.3). Arvus ühildumine oleneb sõnast, nt ȭgijizt sidūd ’hõõguvad söed’, vrd lu’ggiji lapst ’leerilapsed’ (otsetõlkes ’lugev lapsed’). Nimelt nii mõnelgi juhul on tegu adjektiveerunud kasutusega.

Passiivi oleviku kesksõnade abil moodustatakse üks kohustust väljendavatest modaaltarinditest, nt Si’nnõn um sīedõb se lēba ’Sul tuleb süüa see leib’ (vt teise põhilise modaaltarindi kohta osa 6.3). Alati siiski pole tegu modaalse kasutusega, nt Tä’mmõn vȯ’ļ nī’emõ mīdõb ’Tal oli lehm müüa’. Tarindiga võidakse väljendada ka otstarvet, nt Ta vȯ’ļ sǭtõd Rīgõ le’bbõ vaņtõltõb ’Ta oli saadetud Riiga läbivaatamiseks’. Ühtlasi leidub näiteid kinstrumentaalivormide kohta, nt Se ažā sǭb tieudtõbõks ’See asi saab teatavaks’.

Passiivi oleviku kesksõnu tuleb ette mitmesugustes liitsõnades kas põhi- või täiendsõnana, nt kä’dakātõb ’käepide’, sīedõbažā ’toiduaine’, suoimdõbsõnā ’sõimusõna’. Sageli kumab ka liitsõnadest otsemini või kaudsemalt läbi otstarve, nt sulātõb rīst ’sulatamisnõu’ (ehk sulatamiseks mõeldud nõu). Otstarbe väljendamisel võib passiivi oleviku keskõna esineda koos tagasõnaga pierāst ‘jaoks’, ntKuoţīdnõ’ggõl vȯ’ļ kuoţīd paiktõb pierāst ’Kotinõel oli kottide paikamise jaoks’.

Mineviku kesksõnad

Aktiivi mineviku kesksõnad on kasutusel põhiverbina liitminevikuvormides, nt Mēg ūomõ sīenõd / ä’b ūomõ sīenõd lȭinagiži ’Me oleme / ei ole lõunat söönud’ (täisminevik), Ta vȯ’ļ / i’z ūo kǟnd skūolsõ’ ’Ta oli / ei olnud käinud koolis’ (enneminevik), aga ka liittulevikuvormides, nt Si’z ta līb / ä’b lī loptõn iļīzskūol ’Siis tal saab / ei saa ülikool lõpetatud’.

Tüüpilised on juhud, kus aktiivi mineviku kesksõna käitub öeldistäitemäärusena, iseloomustades alust, nt Mēg jelām la’ggõnd ’Meie elame lahus (= lagunenud)’. Seega ei seostu kesksõna üksnes tegusõnaga ’olla’. Leidub ka instrumentaalivorme, nt Se ažā īeb ka’ddõnõks’See asi jääb kadunuks’.

Aktiivi mineviku kesksõna esineb ka täiendina, ühildudes arvus nt jarā kuijõn käbā : jarā kuijõnd käbād ’ära kuivanud sõrg : ära kuivanud sõrad’. Mõned kesksõnad on adjektiivistunud, nt jūobõn joobnu’.

Passiivi mineviku kesksõnade abil moodustatakse aga passiivseid tarindeid (vt täpsemini järgmiselt leheküljelt).