Liivi keel
7.2. Gramatik / Grammatika
Leţkīel mȯ’jjimi / Läti keele mõju
Läti keele mõju liivi keeles on märgata kõigil keeletasanditel. Kõige kergem on tuvastada erisuguseid laensõnu, nagu näiteks bro’utšõ ’sõita’ (läti braukt : brauc), dadžā ’takjas’ (läti dadzis) jm. Samuti on liivi keeles üldlevinud ja kinnistunud lätilaenulised funktsioonisõnad, nagu un ’ja’, bet ’aga’, bäs ’ilma’, pa (translatiivi abisõna, nt pa sūrõks ’suureks’). Nende kõrval on siiski jäänud kasutusele ka liivikeelsed ja, agā, ilmõ.
Lätimõjuline on prefiksite ehk eesliidete kasutamine liivikeelsete tegusõnadega. Nende hulgas on nii selliseid, millele vastab liivikeelne ühendverb, nt samūoštab’mõistab’ (läti saprot) (vrd sǭb arū), kui ka selliseid, mille puhul prefiks lause tähendusele midagi juurde ei anna, nt vrd piepǭlab ’palub’ (läti pielūdz). On siiski täheldatud, et prefiksite kasutus varieerub isikuti, nt üks kõneleja ütleb iegrumānikād ’vaenlased’ (läti ienaidnieki), teine aga grumānikād.
Liivi keel on oma jälje jätnud ka läti keelde. Kõige tuntum näide on rõhu esinemine esisilbil, mida on peetud liivi või laiemalt (lõunapoolsete) läänemeresoome keelte mõjuks läti keeles. Seda, et läti keele lokatiivi käänet võidakse kohati kasutada suuna märkimiseks, on seostatud liivi keele mõjuga. Samuti on läti keeles mitmeid sõnu, mis on laenatud liivi keelest, nt sēne (liivi sēņ ’seen’), maksāt (liivi maksõ ’maksta’).