5.2. Gramatik / Grammatika

Pöördkond I

Tegusõnade vȱlda ’olla’, pānda ’panna’ ja tūlda ’tulla’ puhul on lihtmineviku tunnuseks peenendus. Lihtminevikus ilmub sõnatüvesse –ļ või –ņ, mis asendab oleviku eitava kõneliigi (ja ka infinitiivi) vormides esineva l-i või n-i.

Pöördkond II

Ühesilbilise vokaaltüvega tegusõnade lihtmineviku tunnuseks võib olla

• -i – esineb nt tegusõnades kǟ’/dõ ’käia’, tī’e/dõ ’teha’, sǭ/dõ ’saada’, jūo/dõ ’juua’. Nendes sõnades tüvevokaalid lihtminevikus lühenevad,
  kusjuures lihtmineviku tüves on ǟ ja īe asemel e, nt tī’eb ’teeb’ > tei ’tegi’, ning ǭ asemel a, nt sǭb ’saab’ > sai ’sai’;
• -ž – nt tegusõnades vī/dõ ’viia’, või/dõ ’või|da’, tǭ’/dõ ’tahta’ (vt järgmisest tabelist);
• -iz – vaid tegusõnaga: nǟ’/dõ ’näha’, mille minevikutüvi on ne-, nt neiz ’nägi’;
• -š – üksnes tegusõnaga lǟ’dõ ’minna’, mille minevikutüvi on lek– (vt tabelist).

Pöördkond III

Sellesse pöördkonda kuuluvad kahesilbilised a/ā-, u– ja õ-tüvelised astmevahelduslikud tegusõnad, mille lihtmineviku tunnusteks on –iz või –īz. Kui sõna esimeses silbis on pikk täishäälik, on tunnus –iz, kui aga lühike täishäälik, siis –īz. Nende tegusõnade lihtmineviku jaatava kõneliigi vormid on alati nõrgaastmelised, kusjuures oleviku ainsuse vormides esinev tüvevokaal kaob minevikutunnuse eest.

Pöördkond IV

Selle pöördkonna moodustavad astmevahelduseta mitmesilbilise konsonanttüvega tegusõnad, mille lihtmineviku tunnus on üldjuhul –iz.