Liivi keel
5.2. Gramatik / Grammatika
Arvsõnad
Liivi keeles esineb kümnendsüsteem, mis tähendab, et alus on 10 ning eraldi sõnad on kümne kordsete jaoks, nt sadā ’100’, tū’ontõ ’1000’. Teistkümned moodustatakse -tuoistõn ’teist’ liitmise teel, nt ikštuoistõn ’11’, kakštuoistõn ’12’ jne; täiskümnete puhul liitub -kimdõ ’kümmend’, nt kuolmkimdõ ’30’, nēļakimdõ ’40’ jne. Ühelised on tavaks kirjutada kümnelistest ja sajalistest jne lahku, nt vīžkimdõ kūž ’56’, seissaddõ kǭ’dõks ’708’.
| Põhiarvsõnad | Järgarvsõnad | ||
|---|---|---|---|
| 0 | nul | 0. | nullõz |
| 1 | ikš | 1. | e’žmi |
| 2 | kakš | 2. | tuoi |
| 3 | kuolm | 3. | kuolmõz |
| 4 | nēļa | 4. | neļļõz |
| 5 | vīž | 5. | vīdõz |
| 6 | kūž | 6. | kūdõz |
| 7 | seis | 7. | seismõz |
| 8 | kǭ’dõks | 8. | kǭ’dõksmõz |
| 9 | ī’dõks | 9. | ī’dõksmõz |
| 10 | kim | 10. | kimmõz |
| 11 | ikštuoistõn | 11. | ikštuoistõnõz |
| 30 | kuolmkimdõ | 30. | kuolmkimdõz |
| 41 | nēļakimdõ ikš | 41. | nēļakimdõ e’žmi |
| 100 | sadā | 100. | sadāz |
| 500 | vīžsa’ddõ | 500. | vīžsadāz |
| 610 | kūžsa’ddõ kim | 610. | kūžsadā kimmõz |
| 1000 | tū’ontõ | 1000. | tū’ontõz |
| 2003 | kakš tū’ontõ kuolm | 2003. | kakš tū’ontõ kuolmõz |
| 1 000 100 | (ikš) miljon ikšsadā | 1 000 100. | (ikš) miljon ikšsadāz |
Kui põhiarvsõna on ühest suurem arv ja see laiendab nimisõna, on nimisõna partitiivis, nt īr : ī’dõks īrtõ ’hiir : üheksa hiirt’. Sel põhjusel on ka nt vīžsa’ddõ ’viissada’ (vrd sadā ’sada’). Kui laiendav nimisõna on mingis muus käändes, siis kaob ka partitiivi nõue, nt kaassõna i’ļ nõuab laiendit genitiivis: Ma mõtlõb i’ļ ī’dõks īr ’Ma mõtlen üheksast hiirest’.
Järgarvsõnad moodustatatakse põhiarvsõnadest tuletusliitega -z või -õz. Käänamisel ilmub tüvesse -nd, nt kimmõz : kimmõnd ’kümnes : kümnenda’. Liitsõnalistel põhiarvsõnadel käändub alati esimene osa, vrd vīžtuoistõn ’viisteist’ : vīdtuoistõn ’viieteistkümne’. Daativis ja instruktiivis jääb esimene osa genitiivi ja käändetunnus liitub vaid viimasele osale, nt vīdtuoistõnõn ’viieteiskümnendal(e)’, vīdtuoistõnõks ’viieteistkümnendaks’. Kohakäänetes käänduvad kõik osad, nt kǭ’dskimdõs irdtõks ’kahekümnes harjutus’.
Toimumisaasta näitamiseks kasutatakse üldiselt inessiivi, kusjuures muutub vaid viimane sõna, nt Mi’n vanāǟma sīndiz 8. (kǭ’dõksmõs) septembõrs 1921. (tū’ontõ ī’dõkssa’ddõ kakškimdõ e’žmis) āigasts ’Mu vanaema sündis 8. septembril 1921. aastal’.
