4.2. Gramatik / Grammatika

Omadussõnade võrdlemine

Liivi keeles on keskvõrde tunnuseks -imi või –īmi, nt sūr ’suur’ : sūrimi ’suurem’, piški ’väike’ : piškīmi ’väiksem’, kuordõ ’kõrge’ : kuordimi ’kõrgem’. Sageli moodustatakse keskvõrdevormid siiski hoopis eessõna jo abil, mispuhul omadussõna jääb tüüpiliselt algvõrdevormi, nt kīlma ’külm’ : jo kīlma ’külmem’, lem ’soe’, jo lem ’soojem’. Omadussõna jõvā ’hea’ keskvõrde vormis tuleb aga esile teine tüvi – paŗīmi ’parem’.

Ülivõrre moodustatakse amā ’kõik, kõige’ abil, mis liitub kas kesk- või algvõrdevormile, nt amā sūrimi ’kõige suurem’, amā piškīmi ’kõige väiksem’, amā kuordimi ’kõige kõrgem’, amā kīlma ’kõige külmem’, amā lem ’kõige soojem’.

Millegagi võrdlemisel seostub omadussõna võrdlusalusega üldiselt ku ’kui’, äbku ’kui’ (otsetõlkes ’ei kui’) ja vahel ka lätipärase nekā ’kui, nagu’ abil, nt vāldim ku amād puŗŗõd īlma pǟl ’valgem kui kõik purjed ilma peal’, tämpõ u’m jo lem äbku e’gļõ ’täna on soojem kui eile’. Võrdlusaluse märkimine elatiiviga on liivi keeles olnud küll võimalik (Jǭn u’m mi’nstõ jo nūor ’Jaan on minust noorem’), kuid sellised näited on äärmiselt harvad. Küll aga võib elatiiviga olla väljendatud esiletõusmine mingi rühma liikmete seas, nt vaņīmi nēšti ’vanim neist’.