4.2. Gramatik / Grammatika

Siinne grammatikaosa jaguneb nelja lehekülje vahel. Kõigepealt saab ülevaate daativist (lk 1), seejärel partitiivist (lk 2), kohakäänetest, kohamäärsõnadest ja tagasõnadest (lk 3) ning viimaks omadussõnade võrdlemisest (lk 4).

Daativ

Daativiga väljendatakse liivi keeles

• saajat, nt Ānda kēra tidārõn ’Anna kiri tütrele’
• omajat, nt Mi’nnõn vȯ’ļ rǭntõz ’Minul oli raamat’
• kogejat, nt Näntõn u’m kīlma ’Neil on külm’
• vahel harva ka ilmajääjat, nt Vȯ’ļ ne’i ku alz mingi tǭ’ks nänt tä’mmõn jarā võttõ ’Oli nii, justkui tahaks keegi need temalt ära võtta’.

Daativ on kasutusel ka osa-terviku suhte märkimiseks, nt Rǭntõn ātõ pu’nnizt kǭndõd ’Raamatul on punased kaaned’, ning kuuluvuse väljendamiseks, nt Se mǭ u’m mä’ddõn ’See maa on meie (oma)’.

Samuti esineb daativ kohustust märkivas modaalkonstruktsioonis, vormistades seda, kellel kohustus lasub, nt Lapstõn u’m oppõmõst ’Lastel tuleb õppida’. 

Daativi tunnus on ainsuses -n või -õn, mille valik sõltub tüve lõpuhäälikust, nt tidār : tidārõn ’tütar, tütre : tütrel, tütrele’, sõbrā : sõbrān ’sõber, sõbra : sõbral, sõbrale’. Üldjuhul ongi genitiiv daativi alusvormiks. Mitmuse daativi moodustamisel liitub daativi tunnus mitmuse genitiivi vormile, mis enamasti kattub mitmuse nominatiivi vormiga, nt suodād : suodādõn ’sõjad, sõdade : sõdadel, sõdadele’, lapst : lapstõn ’lapsed, laste : lastel, lastele’, pu’nnizt : pu’nniztõn ’punased, punaste : punastel, punastele’. -ddõn on mitmuse tunnuseks isikulistel asesõnadel mēg : mä’ddõn ’meie : meil, meile’ ja tēg : tä’ddõn ’teie : teil, teile’.

Tuleb tähele panna, et daativi vormis põhisõna korral on täiend genitiivi käändes, nt piškīz pi’nnõn ’väiksel(e) koeral(e)’.

Hea teada. Asesõna 1. ja 2. isiku vormidel on pikkade vormide kõrval ka lauserõhutud lühivormid, mis on kujult samased genitiivivormidega, vrd mi’nnõn ~ mi’n, si’nnõn ~ si’n, mä’ddõn ~ mä’n, tä’ddõn ~ tä’n. Lühivorme kohtab siiski oluliselt harvem.