2.2. Gramatik / Grammatika

Pöördkond I

Sellesse pöördkonda kuulub kolm tegusõna: vȱlda ’olla’, pānda ’panna’ ja tūlda ’tulla’. Infinitiivivorm on neil nõrgaastmeline. Erinevalt tavalistest ā-tüvelistest tegusõnadest (vt III pöördkond), on pānda ja tūlda oleviku mitmusevormid ja eitusvormid tugevaastmelised.

Tegusõna vȱlda mitmuse 3. isiku vormid ātõ, attõ, āt ja at on algselt nn kiirkõnevormid, mis on välja tõrjunud vormi umātõ ja suurel määral ka vormi umāt.

Hea teada. Lääneliivis on vȱlda-tegusõna ainsuse 1. isiku vormiks ūo ja keskliivis ūob. Tegusõna tūlda on nii lääne- kui ka keskliivis, idaliivis Vaidi külas ja isikuti Sīkrõgi külas ainsuses ū-tüveline, viimasega samamoodi muutub pānda ’panna’. Ka 1930. aastate liivi kirjakeele tekstides üritati juurutada vorme ūob, panūb ja tulūb.

Pöödkond II

Siia kuuluvad ühesilbilise vokaaltüvega tegusõnad. Infinitiivivormis täheldatav katketoon ei pruugi olevikutüves alati esineda (vt tī’edõ ’teha’).

Pöördkond III

Selle pöördkonna moodustavad kahesilbilised astmevahelduslikud tegusõnad. Olenevalt ainsuse olevikutüve lõpuvokaalist jagunevad astmevahelduslikud verbitüved a/ā-, ū– ja õ-tüvelisteks.

Tuleb tähele panna, et a/ā-tüvede puhul on nõrgas astmes nii jaatava kui ka eitava kõneliigi olevikuvormid. ū– ja õ-tüvelistes sõnades on kõik jaatava kõneliigi ainsuse vormid nõrgas astmes ning kõik mitmuse vormid tugevas astmes.

Pöördkond IV

Siia pöördkonda kuuluvad astmevahelduseta konsonanttüvelised tegusõnad.