Soolisus: Hierarhiad ja nende mõju tänasele maailmale
Sündmused, mis muutsid maailma
Selles videos küsime, milline on teemade- ja küsimusteringi, kui kõneleme soolisest ebavõrdsusest? Kui ajaloos on toimunud muutused naise positsiooni tõlgendamises ühiskonnas, mis olid nende erinevate muutuste (ajajoon 1870-2021) eesmärgid ja põhitegurid?
Selles videos me teeme siis kokkuvote sellest ajajoonest mida me käsitlesime eelnevates videotes nendest sündmustest, mis muutsid maailma. Ja seda tehes me peame arvestama, et soolise võrdsuse teema üle arutlemine eeldab väga laia teemade ja küsimuste ringi. Me ei saa rääkida ainult poliitikast või vastupidi, üksikult ainult haridusest ja teadusest. Või ainult majandusest, sotsiaalsetest küsimustest naise kehaga seonduvatest küsimustest. Me peame rääkima kõikidest nendest küsimustest koos. Ja samas käsitlema neid küsimusi süvitsi ka eraldi.
Kui me räägime naiste õigustest, siis me peame ka meeles pidama, et on erinevused Lääne-Euroopa Ida-Euroopa vahel. Ameerika, Suurbritannia, Saksamaa, Prantsusmaa, aga eesti, poola, Ungari ja Tšehhi vahel. Samuti tuleb arvestada feminismi erinevate teooriatega. Ja sellega, et naisliikumistes on erinevad suunad, erinevad taotlused, erinevat temaatikat, millega tegeletakse. Muutuste eesmärgid tuhande kaheksasaja seitsmekümnendatel kuni tuhande üheksasaja kahekümnendatel aastatel. Võiks põhiliselt võtta kokku märksõnadena. Et taotleti hariduse paremat kättesaamist. Ja eelkõige ligipääsu kõrgharidusele. Taotleti seda, et naisel oleks õigus kaasa rääkida muutustes, mis toimuvad ühiskonnas. Taotleti naisele valimisõigust ja algatati ka temaatika, et naisel on õigus oma keha üle otsustada. Ja põhitegurid, mis olid määravaks, et muutused toimuksid. Et need õigused saavutatakse olid eelkõige ühiskonna moderniseerimine, tööstusrevolutsioon. See, et juba üheksateistkümnenda sajandi keskel olid erinevad tütarlastekoorid ja naistel, oli ligipääs algharidusele põhiharidusele. Teaduse areng ja erinevad konfliktid riikide vahel. Esimene maailmasõda, mis paniga, naise teise positsiooni muutuste eesmärgid tuhande üheksasaja kahekümnendate ja tuhande üheksasaja kaheksakümnendail aastatel olid erinevad varasematest. Samas taotleti taas neid õigusi, mis olid juba teatud mõttes saavutatud. Valimast tohtis naine käia, aga diskrimineerimine ei olnud kaotatud.
Need õigused, mis olid kehtestatud nende õiguste keskel, eksisteeris kultuuriline, majanduslik ja poliitiline ebavõrdsus. Neid eesmärke, mida taotleti, võiks kõige paremini kokku võtta just nimelt Karol hanishi loosungiga isiklikum poliitiline muutuste eesmärgiks oli ka seksuaalse diskrimineerimise lõpetamine erinevates jõustruktuurides erinevatel töökohtadel. Kui vaadata neid põhitegurid, mis aitasid kaasa nende eesmärkide teostamisele siis võiks esile tuua tuhande üheksasaja kahekümnendate aastate majanduslanguse, kus ka naine pidi sisenema üha aktiivsemalt tööturule. Et pere toetada. Teine maailmasõda ja sõjajärgne maailm, kus naine oli ebatraditsionaalsus positsioonis töötas ebatratsionaalsetel kohtadel.
Sõjajärgne maailm, mis tõi kaasa ka erinevad rahuliikumised, mis tõi kaasa erinevad ülemaailmsed organisatsioonid mis tegid omad otsused näiteks ÜRO ja inimõiguste deklaratsioon. Ka teaduses, uuete uued uued meetodid, uued uuringud, kus naine oli Nende uuringute teostaja aga ka nende uuringute objekt kus naised tähtsust ja tähendust püüti uuesti mõista, sõnastada. Muutused erinevates riikides üle Euroopa toimusid väga erinevalt. Aga oluline on mõista võrgustikku, et kui Suurbritannias midagi saavutati või Saksamaal midagi saavutati, see mõjutas ka olukorda Prantsusmaal või Hispaanias. Ühe võit oli teisele julgustuseks. Kui vaadata muutuste eesmärk tuhande üheksasaja kaheksakümnendatest kuni tänapäevani siis tooksin esile err kõigi erinevate rahvusvaheliste organisatsioonide avaliku toe naistele.
ÜROs peetud kõne Hillary Clintoni poolt naiste õigused on inimõigused sookvooditemaatika, et selleks, et tagada naistele paremat ligipääsu erinevatele positsioonidele nii poliitikas, aga ka majanduses ja uue positsiooni kaudu lõhkuda stereotüüpe. Oluline eesmärk oli ka muutuv identiteedipoliitika mille üks osa on loomulikult multikulturaalsest naised ja nende erinev kultuuriline taust. Aga ka selle erinevuse tunnustamine poliitika poolt. Väga oluline osa oli ka naistevastane seksuaalne vägivald. Nii naistevastane, seksuaalne vägivald kodudes, peresiseselt, aga ka erinevad ahistamised töö kontekstis. Ja selle avalikustamine erinevate meediate kaudu. Ja samuti see on see periood, kus selgemalt tõstatatakse ka samasooliste õiguste küsimusi.
Ja kui vaadata nüüd neid põhitegureid, mis aitasid kaasa nendele muutustele siis kindlasti aitas kaasa juba see, et olid tekkinud erinevad Froministlikud, ideoloogiad ja liikumised.
Naisteuuringutel naisliikumistele naiste õiguste eest võitlemisel oli juba ajalugu.
Majanduslik areng, mis andis ka naistele paremad tingimused, rohkem iseseisvust Nõukogude liidu kokku varisemine mis kindlasti andis just Ida-Euroopa naistele võimaluse ka ennast uuesti defineerida. Nad olud olnud küll tööturul, aga teisest küljest oli neile ka ootus, et nad peavad olema heade emad tegema kõik koduseinte vahel, samuti nõukogude liidu kokku varisemine ja mitmete riikide iseseisvumine. Ka Eestis, naisuuringute levik ja naise rolli teadvustamine, naiste õiguste eest võitlemine, igasugune võrgustamine ja meedia suuremad võimalused teema püstitamiseks erinevate teemade võimendamiseks.
Samuti tuleb arvestada ka kriisikolded erinevad etnilised kultuurilised erinevused, mis on mõjutanud samamoodi naisuuringute perspektiivi ja ka ebakindlus, mis on seotud pead tõstva tagurluse ja populismi tõusuga. Kokkuvõttes võiks ütelda, et feministlik narratiiv on arenenud erinevate probleemide lahendamiseks ja eksisteerib erinevates diskursustes. Need võrdsed õigused, millest räägitakse. Need puudutavad naiste majanduslikku sotsiaalset funktsiooni. Võrdõiguste kontekstis räägitakse ka naiste vastasest vägivallast sooidentiteedist, selle identiteedikonstrueerimisest ja teekonstrueerimisest ministlikust, keele kriitikast, seksuaalsest enesemääramisest, seksismist, reproduktiivsusest, naiste uuringutes, uuringutest ja erinevatest võrgustikest ja naiste liikumistest. Aga naiste erinevate õiguste tagamiseks ja võrdsuse tagamiseks on veel pikk tee minna. Järgmisel nädalal keskendume teemale ühiskond ja sugu.
Kui me räägime naiste õigustest, siis me peame ka meeles pidama, et on erinevused Lääne-Euroopa Ida-Euroopa vahel. Ameerika, Suurbritannia, Saksamaa, Prantsusmaa, aga eesti, poola, Ungari ja Tšehhi vahel. Samuti tuleb arvestada feminismi erinevate teooriatega. Ja sellega, et naisliikumistes on erinevad suunad, erinevad taotlused, erinevat temaatikat, millega tegeletakse. Muutuste eesmärgid tuhande kaheksasaja seitsmekümnendatel kuni tuhande üheksasaja kahekümnendatel aastatel. Võiks põhiliselt võtta kokku märksõnadena. Et taotleti hariduse paremat kättesaamist. Ja eelkõige ligipääsu kõrgharidusele. Taotleti seda, et naisel oleks õigus kaasa rääkida muutustes, mis toimuvad ühiskonnas. Taotleti naisele valimisõigust ja algatati ka temaatika, et naisel on õigus oma keha üle otsustada. Ja põhitegurid, mis olid määravaks, et muutused toimuksid. Et need õigused saavutatakse olid eelkõige ühiskonna moderniseerimine, tööstusrevolutsioon. See, et juba üheksateistkümnenda sajandi keskel olid erinevad tütarlastekoorid ja naistel, oli ligipääs algharidusele põhiharidusele. Teaduse areng ja erinevad konfliktid riikide vahel. Esimene maailmasõda, mis paniga, naise teise positsiooni muutuste eesmärgid tuhande üheksasaja kahekümnendate ja tuhande üheksasaja kaheksakümnendail aastatel olid erinevad varasematest. Samas taotleti taas neid õigusi, mis olid juba teatud mõttes saavutatud. Valimast tohtis naine käia, aga diskrimineerimine ei olnud kaotatud.
Need õigused, mis olid kehtestatud nende õiguste keskel, eksisteeris kultuuriline, majanduslik ja poliitiline ebavõrdsus. Neid eesmärke, mida taotleti, võiks kõige paremini kokku võtta just nimelt Karol hanishi loosungiga isiklikum poliitiline muutuste eesmärgiks oli ka seksuaalse diskrimineerimise lõpetamine erinevates jõustruktuurides erinevatel töökohtadel. Kui vaadata neid põhitegurid, mis aitasid kaasa nende eesmärkide teostamisele siis võiks esile tuua tuhande üheksasaja kahekümnendate aastate majanduslanguse, kus ka naine pidi sisenema üha aktiivsemalt tööturule. Et pere toetada. Teine maailmasõda ja sõjajärgne maailm, kus naine oli ebatraditsionaalsus positsioonis töötas ebatratsionaalsetel kohtadel.
Sõjajärgne maailm, mis tõi kaasa ka erinevad rahuliikumised, mis tõi kaasa erinevad ülemaailmsed organisatsioonid mis tegid omad otsused näiteks ÜRO ja inimõiguste deklaratsioon. Ka teaduses, uuete uued uued meetodid, uued uuringud, kus naine oli Nende uuringute teostaja aga ka nende uuringute objekt kus naised tähtsust ja tähendust püüti uuesti mõista, sõnastada. Muutused erinevates riikides üle Euroopa toimusid väga erinevalt. Aga oluline on mõista võrgustikku, et kui Suurbritannias midagi saavutati või Saksamaal midagi saavutati, see mõjutas ka olukorda Prantsusmaal või Hispaanias. Ühe võit oli teisele julgustuseks. Kui vaadata muutuste eesmärk tuhande üheksasaja kaheksakümnendatest kuni tänapäevani siis tooksin esile err kõigi erinevate rahvusvaheliste organisatsioonide avaliku toe naistele.
ÜROs peetud kõne Hillary Clintoni poolt naiste õigused on inimõigused sookvooditemaatika, et selleks, et tagada naistele paremat ligipääsu erinevatele positsioonidele nii poliitikas, aga ka majanduses ja uue positsiooni kaudu lõhkuda stereotüüpe. Oluline eesmärk oli ka muutuv identiteedipoliitika mille üks osa on loomulikult multikulturaalsest naised ja nende erinev kultuuriline taust. Aga ka selle erinevuse tunnustamine poliitika poolt. Väga oluline osa oli ka naistevastane seksuaalne vägivald. Nii naistevastane, seksuaalne vägivald kodudes, peresiseselt, aga ka erinevad ahistamised töö kontekstis. Ja selle avalikustamine erinevate meediate kaudu. Ja samuti see on see periood, kus selgemalt tõstatatakse ka samasooliste õiguste küsimusi.
Ja kui vaadata nüüd neid põhitegureid, mis aitasid kaasa nendele muutustele siis kindlasti aitas kaasa juba see, et olid tekkinud erinevad Froministlikud, ideoloogiad ja liikumised.
Naisteuuringutel naisliikumistele naiste õiguste eest võitlemisel oli juba ajalugu.
Majanduslik areng, mis andis ka naistele paremad tingimused, rohkem iseseisvust Nõukogude liidu kokku varisemine mis kindlasti andis just Ida-Euroopa naistele võimaluse ka ennast uuesti defineerida. Nad olud olnud küll tööturul, aga teisest küljest oli neile ka ootus, et nad peavad olema heade emad tegema kõik koduseinte vahel, samuti nõukogude liidu kokku varisemine ja mitmete riikide iseseisvumine. Ka Eestis, naisuuringute levik ja naise rolli teadvustamine, naiste õiguste eest võitlemine, igasugune võrgustamine ja meedia suuremad võimalused teema püstitamiseks erinevate teemade võimendamiseks.
Samuti tuleb arvestada ka kriisikolded erinevad etnilised kultuurilised erinevused, mis on mõjutanud samamoodi naisuuringute perspektiivi ja ka ebakindlus, mis on seotud pead tõstva tagurluse ja populismi tõusuga. Kokkuvõttes võiks ütelda, et feministlik narratiiv on arenenud erinevate probleemide lahendamiseks ja eksisteerib erinevates diskursustes. Need võrdsed õigused, millest räägitakse. Need puudutavad naiste majanduslikku sotsiaalset funktsiooni. Võrdõiguste kontekstis räägitakse ka naiste vastasest vägivallast sooidentiteedist, selle identiteedikonstrueerimisest ja teekonstrueerimisest ministlikust, keele kriitikast, seksuaalsest enesemääramisest, seksismist, reproduktiivsusest, naiste uuringutes, uuringutest ja erinevatest võrgustikest ja naiste liikumistest. Aga naiste erinevate õiguste tagamiseks ja võrdsuse tagamiseks on veel pikk tee minna. Järgmisel nädalal keskendume teemale ühiskond ja sugu.
