Sooline võrdõiguslikkus ja võrdne kohtlemine

Eelmises lühiloengus vaatasime, mis on need mõisted, mida antud valdkonnas kõige rohkem kasutatakse. Nüüd aga läheme soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemisega seotud küsimuste juurde. Täpsemalt kiikame mittebinaarseid kultuure ja tänapäeva matriarhata küsima, mis asi see sooline võrdõiguslikkus siis üldse on ja mida me peame silmas, kui me räägime võrdsest kohtlemisest?

Eelmises loengus kõnelesime me matriarhaatidest ja patriarhaatidest. Oluline on aga teada, et ka tänapäeval on mitmed ühiskondi, kus on mitmekülgsem soomääratlus ning vaatamegi kaardilt, kust need kultuurid toimetavad. Kui räägitakse soolisest võrdõiguslikkusesse, on oluline välja tuua, et sugude defineerimine on üks asi, mida tehakse erinevalt lähtuvalt kontekstist. Euroopas me oleme harjunud sellega, et meil on binaarne soosüsteem. Meil on mehed ja naised. Antud kaardilt on aga võimalik näha kultuure, kus ei lähtuta vaid binaarsest soosüsteemist. Näiteid mittebinaarsetes süsteemidest, kultuuridest, kus on kolm-neli-viis või isegi rohkem erinevat soo tüüpi võime me näha erinevates maailma piirkondades nii Aasias, Austraalias, Okaanias, Aafrikas kui ka Põhja- ja Lõuna-Ameerikas ning üksikud näited ka Euroopast. Kui Euroopa kultuuriruumis oleme me eelkõige harjunud patriarhaatidega, siis sarnaselt mitmekülgset soo määratlustega kultuuridega on ka veel täna olemas matriarhaate, mis toimivad ja mis on edukad. Näiteks Moskva patriarhaat Hiinas, kus peamine religioon on Tiibeti budism ning kus naised teevad otsuseid. Samuti näiteks Indoneesias toimetab Minangkabau matriarhaat, kus mehed on küll ühiskonna osa, neil on omad rollid, ent naised on need, kes peavad ühiskonda üleval ning teevad kõik olulised otsused. Sarnane loogika, et mehed on ühiskonna osa ja neil on mingisugused rollid, aga naised on need, kes otsustavad, on ka Akani matriarhaalsel klannil Ghanas.

Mis on aga võrdne kohtlemine, mida üldjuhul patriarhaatidega või matriarhaatides, olgu need siis ajaloolised või ka tänapäeval toimivad üldjuhul ei ole? Selleks, et mõista võrdset kohtlemist, me peame eelkõige defineerima ära, mis asi ei ole võrdne kohtlemine ja mitte.

Võrdse kohtlemise puhul räägitakse sageli diskrimineerimisest. Diskrimineerimine on ühe inimese halvemini kohtlemine mõne tunnuse alusel, mida te ise muuta ei saa. Näiteks nahavärv või puusa suurus või ninakuju. Midagi, mis on kaasasündinud ja sina ise isiklikult muuta ei saa.

Mis on aga võrdne kohtlemine? Võrdne kohtlemine on inimese kohtlemine viisil, kus teda ei eristata mõne tunnuse alusel, mida ta ise siis muuta ei saa.

Mis siis on nagu sooline võrdõiguslikkus? Sooline võrdõiguslikkus ongi siis inimeste kohtlemine võrdselt lähtumata sellest, mida nad muuta ei saa ja antud juhul siis nende sugudega suhtud omadusi, oskusi või midagi muud kaasa tulevad. Väga paljud riigid on lähtunud uuringutest, mis näitavad, et sooline võrdõiguslikkus tegelikult on meile kõigile kasulik. Ta toob ühiskonda majanduslikku, psühholoogilist, aga ka sotsiaalset kasu ja seepärast on nii mõnigi ühiskond seadnud endale arengueesmärgiks soolise võrdõiguslikkuse saavutamise. Mida see tähendab? See tähendab seda, et naised või mehed või teised soo saaksid samamoodi juurdepääsu või sarnase juurdepääsu nii tööle haridusele kui ka näiteks pereelule. Aga et ühel või teisel sool või grupil ei oleks tema suust tingitud põhjustel halvemat ligipääsu ühele neist ühele olulisele asjale, mis tegelikult hoiab ühiskondi töös. MIs siis on sooline võrdsus? See on põhimõte, kus kõigil inimestel on võimalus vabalt välja arendada individuaalseid võimeid ja teha suur rollide ja soostereotüüpide vabu otsuseid. Sooline võrdsus ei ole soolise erinevuse vastand – soolised erinevused on olemas, bioloogilised erinevused on olemas ning need on ka midagi, mida tuleb arvesse võtta. Sooline võrdsus vastandub aga soolise ebavõrdsusega.

Mida tänasest lühiloengust kaasa võtta? Esmalt see, et mis asi on võrdne kohtlemine. Me teame, et võrdne kohtlemine on inimese kohtlemine viisil, kus teda ei eristata mõne tunnuse alusel, mida ta ise muuta ei saa. Diskrimineerimine on inimese kohtlemine halvemini kui teiste sellepärast et neil on mingisugused tunnused, mida nad ise küll muuta ei saa, aga, aga sellest hoolimata koheldakse neid halvemini. Sooline võrdõiguslikkus on õige mitmes riigis arengu eesmärk, kus naistel ja meestel kui kahel kõige suuremal sotsiaalsel grupil on tõelus hariduse omandamisel ja teiste ühiskonnaelu valdkondades osalemisel võrdsed õigused ja ka vastutussooline võrdsus, on kõigi inimeste võimalus vabalt valida ja arendada ennast sellisel viisil, et ei pea võtma arvesse soorollide ja soostereotüüpidega kaasnevat taaka.

Järgmisel korral räägime, kuidas soostereotüübid välja kujunevad.