Soolisus: Hierarhiad ja nende mõju tänasele maailmale
Ajajoon 1870-1920
Selles videos kajastame erinevaid naiste õigustega soetud sündmusi ajavahemikus 1870- 1920. Räägime naiste õigustest Euroopas ja Ameerikas, nt õigus haridusele, õigused majanduses, poliitikas osalemine, õigus oma keha üle otsustada. Arutame selle üle, et ajalooline sündmus on konstruktsioon ning igal sündmusel on põhjused ja tagajärjed ning sündmusi tuleb alati tõlgendatakse.
Selles videos me keskendume sündmustele, mis muutsid maailma. Räägime aastatest tuhat kaheksa, seitsekümmend kuni tuhat üheksasada kakskümmend. Veel enne, aga on oluline üle korrata, et see ajajoon, mida me esitame, et selle aja jooksul me näitame naiste õiguste arengut kuidas on saadud õigused haridusele millised õigused on saavutatud mingil hetkel nii majanduses, poliitikas, aga ka õigus oma keha üle otsustada. Ja seda kõike näidates sellest rääkida, sest me peame alati meeles pidama, et iga ajalooline sündmus on konstruktsioon millel on omad põhjused ja tagajärjed. Ja seda sündmust hulk tõlgendada.
Ja selle sündmuse tõlgendamise juures on väga oluline küsida küsimust, millal on aeg küps muutusteks soolises diskursuses ja mis on põhjustanud neid muutusi, mis olid need põhitegurid.
Seega, kui me räägime sündmustest ja muutustest aastatel tuhat kaheksasada seitsekümmend kuni tuhat üheksasada kakskümmend siis on vaja vaadata, mis iseloomustas seda aega. Mis on see poliitiline, sotsiaalne, muutuste kontekst, need põhitegurid ja keskendume ka erinevatele sündmustele. Enne seda veel tahaksin nimetada, et naiste õiguste eest võitlemist nende õiguste saavutamist vaadeldakse ajaloos feminismi lainetena. Kõneletakse kolmest feminismi lainest. Esimene laine toimus üheksateistkümnes sajandi lõpus kahekümnenda sajandi alguses. Esimene feminismi laine lõi naise jaoks uue poliitilise identiteedi, mida toetas ka erinev seadusandlus. Võideldi sotsiaalsete õiguste eest, võideldi haridusküsimuste eest ja võideldi selle eest. Kas naisel on õigus otsustada millal sada emaks? Olulisemaid ka heaolu küsimused. Teine feminismi laine jääb tuhande üheksasaja kuuekümnendatesse aastatesse. Sellel ajal. Naised on juba saavutanud erinevad poliitilised õigused. Aga need ei rakendata. Seega minnakse tagasi uuesti küsimuse juurde naiste võrdõiguslikkusesse õiguses sotsiaalsele võrdsusele, majanduslikule võrdsusele.
Taas on päevakorras ka küsimused oma keha üle otsustada. Nende kahe laine kõrval räägitakse kolmandast lainest mis jääb tuhande üheksasaja üheksakümnendatesse aastatesse. Naisliikumised keskenduvad siis pigem individuaalsetele küsimustele. Esirinnas on rohkem kolmandad riigid. Need erinevad probleemid, mis on Aasias Aafrikas. Feminismi rääkides võtaksin ma aluseks megi Hammy feminismi definitsiooni mis näeb, et feminism On õpetus, ideoloogia ja teooria. Feminism on õpetus naiste võrdõiguslikkuse eest aga samas on ta ka ideoloogia, mille eesmärgiks on luua alused naiste ja meeste sotsiaalseks võrdsuseks. Feminismi ideoloogia on seotud ka erinevate liikumistega. Näiteks naiste vabastusliikumine, mille põhiarusaam on sellest, et naised taluvad ebaõiglust ja ebavõrdsust tänu oma suulisele kuuluvusele. Et nad on naised ja feminismi, on ka erinevaid teooriaid uurimismetodoloogiat, mis esindavad naiste vaatepunkti ja kogemust. Aga väga erinevatest aspektidest, näiteks nagu ökofeminism, kus naiste vaatepunkt on seotud keskkonnateemadega. Tulles nüüd aja Joona juust keskendudes aastatel tuhat kaheksasada seitsekümmend tuhat üheksasada kakskümmend siis selle ajastu juures, kui me vaatame neid eesmärke, mis on kõige olulisemad siis keskenduti tegelikult just naiste olukorra muutmisele poliitikas. Et anda naistele poliitilised vabadused, õigused õigus valimistel osaleda, kaasa rääkida poliitika tegemisel. Teine väga oluline osa oli loomulikult ka haridus. Võiks ütelda, et nad isegi käisid käsikäes et haritud naised soovisid ka poliitikas ja ühiskonna muutustes rohkem kaasa rääkida. Võideldagi sellest, et naistel oleks võimalus ülikoolides õppida et neil oleks ka paremad majanduslikud tingimused. Kui küsida, mis olid need põhitegurid üheksateistkümnenda sajandi lõpul kahekümnenda sajandi alguses mis muutsid naiste olukorda, siis kõigepealt tuleks vaadata naiserinevate naisliikumiste poole nii Ameerikas kui Euroopas üheksateistkümnenda sajandi lõpus, kui ka kahekümnenda sajandi alguses. Ameerika-Euroopa naisliikumised võitlesid väga tugevasti just erinevate poliitiliste õiguste eest. Eestis oli situatsioon pisut teistsugune, kui tuhande üheksasaja kuuendal aastal loodi Tartu naisselts oli selle eesmärk kokku tuua haritud naised. Et nad leiaksid erinevat eneseteostust. Kuid juba paari aasta möödudes olid küsimused, millega Naisselts tegeles pigem sotsiaalpoliitilised haarseid. Tervet ühiskonda keskmes ei olnud enam naine ja tema vajadused ja õigused. Kindlasti suureks põhiteguriks oli tööstusrevolutsioon, mis andis võimaluse naisel leida tegevust väljaspool kodu. Seega saada rohkem iseseisvamaks, tegi ta endale elatist. Teiseks põhiteguriks on kindlasti tööstusrevolutsioon mis andis naistele tegevust väljaspool kodu. Ka haridus ja hariduse kättesaadavus. Üheksateistkümnenda sajandi lõpus andis naistele võimaluse teenida ise elatist ja muutuda iseseisvamaks.
Sellesse perioodi jäävad ka erinevad poliitilised muutused üle kogu Euroopa. Rahvuslik ärkamine, rahvusriikide teke, mis teiega kaasa, uued riigid, uued seadusandlused, riikide ülesehitamine, kus oli tarvis nii naisi kui mehi. Vähem tähtis ei ole ka teaduse areng. Meditsiini areng. Ka maailmavaade muutus järjest rohkem teaduslikumaks. Kindlasti tuleb muutuste kontekstis rääkida ka kristlikus kirikus ja selle rollist mis oli vahel toetab aga kindlasti ka takistav. Sellel perioodil tuhat üheksasada seitsekümmend kuni tuhat üheksasada kakskümmend toimus väga palju muutusi ja uuendusi. Just hariduses. Avati erinevaid tütarlaste koole näiteks Eesti kubermangus. Aastal tuhat kaheksasada kaheksakümmend viis oli avatud juba kuus kõrgemat tütarlastekooliharidus oli naiste seas väga populaarne. Kui võimaldati rohkem ligipääsu erinevatele kutseeksamitele algkooli, õpetajate kursustele, siis kandideerijate hulgas oli rohkem naisi kui mehi. Näiteks tuhande üheksasaja kuueteistkümnendal aastal kulutati välja algkooli õpetaja kursused ja kandideeris sinna seitseteist meest ja seitsekümmend kaheksa naist. Üheksateistkümnenda sajandi lõpus on ligipääs kõrgharidusele Euroopas väga erinev. Olid ülikoolid, mis olid avatud naistele, kus naised tohtist tohtisid loenguid külastada ja said ka diplomi, näiteks Zürichis kus lubati naisi loengusse juba aastal tuhat kaheksasada kuuskümmend seitse. Tartu ülikool avas oma uksed naistele tuhande üheksasaja viieteistkümnendal aastal, kus tsaar Nikolai teise määrusega võimaldati tütarlastel osaleda õpingutes. Küll tehti väike soovituslik piirang, et soovituslikud erialad naistele on pigem ajalugu, keeleteadus ja arstiteadus. Kui me räägime poliitilistest õigustest, siis üheksateistkümnenda sajandi lõppu kahekümnenda sajandi algust iseloomustab erinevate poliitiliste organisatsioonide ja naisliitude loomine. Näiteks tuhande üheksasaja kolmandal aastal asutas pankrost Suurbritannias naiste, sotsiaalse ja poliitilise liidu.
Eesti naisliit asutati tuhande üheksasaja kahekümnendal aastal, kuigi naised olid erinevatesse organisatsioonidesse kogunenud juba varem. Nende erinevad liidud organisatsioonid võitlesid naiste poliitiliste õiguste eest, et naised saaksid valimisõiguse riigi esindusorganitesse enamasti toimussegi kahekümne sajandi kahel esimesel kümnendil. Võib-olla erandina võiksin tuua Uus-Meremaad, kus juba tuhande kaheksasaja üheksakümne kolmandal aastal said naised valimisõiguse Soomessaadi valimisõigus tuhande üheksasaja kuuendal aastal ja Norras aasta hiljem. Eesti naised said valimisõiguse tuhande üheksasaja seitsmeteistkümnendal aastal. Olulisel kohal olid ka sotsiaalsed ja majanduslikud õigused, mille eest võideldi sest või haridus oli saadud. Oli võimalus tööd leida, aga see nõudis ka võrdseid õigusi tööturul. Tuhande üheksasaja seitsmekümne esimesel aastal oli Suurbritannias naiste osakaal tööturul kolmkümmend üks protsenti. See on üks kolmandik kogu töö Cru osakaalust. Sotsiaalsete ja majanduslike õiguste saavutamiseks kutsuti ellu ka naistepäev. Esimest korda tähistati naistepäeva kaheksandal märtsil tuhande üheksasaja üheteistkümnendal aastal ja seda just naiste valimisõiguse ja tööõiguse toetuseks. Kuid majanduslik iseseisvusvõrdsus tööturul see seisis veel. Eesõigustest rääkimisel on samuti väga oluline õigus oma keha üle otsustada. Selles kontekstis tahaksin osutada ühele organisatsioonile, mis loodi tuhande kaheksasaja seitsmekümne seitsmendal aastal. Märtsis on liig Suurbritannias, mis, mis propageeris just rasestumisvastaseid põhitõdesid ja rääkis pereplaneerimisest. Rasestumisvastase temaatika tõi avaliku diskursuses ka märi stops oma seksuaaljuhendiga abielus armastus, ometi õigused oma keha üle otsustada. Sellel ajaperioodil olid väga vaieldud näiteks Prantsusmaal tuhande üheksasaja kahekümnendal aastal võeti vastu sünniseadus, mis kriminaliseeris rasedusvastase kirjanduse levitamise. Järgmisena läheme sündmuste juurde, mis toimusid tuhande üheksa kahekümnendast kuni tuhande üheksasaja kaheksakümnenda aastani ja räägime feminismi teisest lainest.
Ja selle sündmuse tõlgendamise juures on väga oluline küsida küsimust, millal on aeg küps muutusteks soolises diskursuses ja mis on põhjustanud neid muutusi, mis olid need põhitegurid.
Seega, kui me räägime sündmustest ja muutustest aastatel tuhat kaheksasada seitsekümmend kuni tuhat üheksasada kakskümmend siis on vaja vaadata, mis iseloomustas seda aega. Mis on see poliitiline, sotsiaalne, muutuste kontekst, need põhitegurid ja keskendume ka erinevatele sündmustele. Enne seda veel tahaksin nimetada, et naiste õiguste eest võitlemist nende õiguste saavutamist vaadeldakse ajaloos feminismi lainetena. Kõneletakse kolmest feminismi lainest. Esimene laine toimus üheksateistkümnes sajandi lõpus kahekümnenda sajandi alguses. Esimene feminismi laine lõi naise jaoks uue poliitilise identiteedi, mida toetas ka erinev seadusandlus. Võideldi sotsiaalsete õiguste eest, võideldi haridusküsimuste eest ja võideldi selle eest. Kas naisel on õigus otsustada millal sada emaks? Olulisemaid ka heaolu küsimused. Teine feminismi laine jääb tuhande üheksasaja kuuekümnendatesse aastatesse. Sellel ajal. Naised on juba saavutanud erinevad poliitilised õigused. Aga need ei rakendata. Seega minnakse tagasi uuesti küsimuse juurde naiste võrdõiguslikkusesse õiguses sotsiaalsele võrdsusele, majanduslikule võrdsusele.
Taas on päevakorras ka küsimused oma keha üle otsustada. Nende kahe laine kõrval räägitakse kolmandast lainest mis jääb tuhande üheksasaja üheksakümnendatesse aastatesse. Naisliikumised keskenduvad siis pigem individuaalsetele küsimustele. Esirinnas on rohkem kolmandad riigid. Need erinevad probleemid, mis on Aasias Aafrikas. Feminismi rääkides võtaksin ma aluseks megi Hammy feminismi definitsiooni mis näeb, et feminism On õpetus, ideoloogia ja teooria. Feminism on õpetus naiste võrdõiguslikkuse eest aga samas on ta ka ideoloogia, mille eesmärgiks on luua alused naiste ja meeste sotsiaalseks võrdsuseks. Feminismi ideoloogia on seotud ka erinevate liikumistega. Näiteks naiste vabastusliikumine, mille põhiarusaam on sellest, et naised taluvad ebaõiglust ja ebavõrdsust tänu oma suulisele kuuluvusele. Et nad on naised ja feminismi, on ka erinevaid teooriaid uurimismetodoloogiat, mis esindavad naiste vaatepunkti ja kogemust. Aga väga erinevatest aspektidest, näiteks nagu ökofeminism, kus naiste vaatepunkt on seotud keskkonnateemadega. Tulles nüüd aja Joona juust keskendudes aastatel tuhat kaheksasada seitsekümmend tuhat üheksasada kakskümmend siis selle ajastu juures, kui me vaatame neid eesmärke, mis on kõige olulisemad siis keskenduti tegelikult just naiste olukorra muutmisele poliitikas. Et anda naistele poliitilised vabadused, õigused õigus valimistel osaleda, kaasa rääkida poliitika tegemisel. Teine väga oluline osa oli loomulikult ka haridus. Võiks ütelda, et nad isegi käisid käsikäes et haritud naised soovisid ka poliitikas ja ühiskonna muutustes rohkem kaasa rääkida. Võideldagi sellest, et naistel oleks võimalus ülikoolides õppida et neil oleks ka paremad majanduslikud tingimused. Kui küsida, mis olid need põhitegurid üheksateistkümnenda sajandi lõpul kahekümnenda sajandi alguses mis muutsid naiste olukorda, siis kõigepealt tuleks vaadata naiserinevate naisliikumiste poole nii Ameerikas kui Euroopas üheksateistkümnenda sajandi lõpus, kui ka kahekümnenda sajandi alguses. Ameerika-Euroopa naisliikumised võitlesid väga tugevasti just erinevate poliitiliste õiguste eest. Eestis oli situatsioon pisut teistsugune, kui tuhande üheksasaja kuuendal aastal loodi Tartu naisselts oli selle eesmärk kokku tuua haritud naised. Et nad leiaksid erinevat eneseteostust. Kuid juba paari aasta möödudes olid küsimused, millega Naisselts tegeles pigem sotsiaalpoliitilised haarseid. Tervet ühiskonda keskmes ei olnud enam naine ja tema vajadused ja õigused. Kindlasti suureks põhiteguriks oli tööstusrevolutsioon, mis andis võimaluse naisel leida tegevust väljaspool kodu. Seega saada rohkem iseseisvamaks, tegi ta endale elatist. Teiseks põhiteguriks on kindlasti tööstusrevolutsioon mis andis naistele tegevust väljaspool kodu. Ka haridus ja hariduse kättesaadavus. Üheksateistkümnenda sajandi lõpus andis naistele võimaluse teenida ise elatist ja muutuda iseseisvamaks.
Sellesse perioodi jäävad ka erinevad poliitilised muutused üle kogu Euroopa. Rahvuslik ärkamine, rahvusriikide teke, mis teiega kaasa, uued riigid, uued seadusandlused, riikide ülesehitamine, kus oli tarvis nii naisi kui mehi. Vähem tähtis ei ole ka teaduse areng. Meditsiini areng. Ka maailmavaade muutus järjest rohkem teaduslikumaks. Kindlasti tuleb muutuste kontekstis rääkida ka kristlikus kirikus ja selle rollist mis oli vahel toetab aga kindlasti ka takistav. Sellel perioodil tuhat üheksasada seitsekümmend kuni tuhat üheksasada kakskümmend toimus väga palju muutusi ja uuendusi. Just hariduses. Avati erinevaid tütarlaste koole näiteks Eesti kubermangus. Aastal tuhat kaheksasada kaheksakümmend viis oli avatud juba kuus kõrgemat tütarlastekooliharidus oli naiste seas väga populaarne. Kui võimaldati rohkem ligipääsu erinevatele kutseeksamitele algkooli, õpetajate kursustele, siis kandideerijate hulgas oli rohkem naisi kui mehi. Näiteks tuhande üheksasaja kuueteistkümnendal aastal kulutati välja algkooli õpetaja kursused ja kandideeris sinna seitseteist meest ja seitsekümmend kaheksa naist. Üheksateistkümnenda sajandi lõpus on ligipääs kõrgharidusele Euroopas väga erinev. Olid ülikoolid, mis olid avatud naistele, kus naised tohtist tohtisid loenguid külastada ja said ka diplomi, näiteks Zürichis kus lubati naisi loengusse juba aastal tuhat kaheksasada kuuskümmend seitse. Tartu ülikool avas oma uksed naistele tuhande üheksasaja viieteistkümnendal aastal, kus tsaar Nikolai teise määrusega võimaldati tütarlastel osaleda õpingutes. Küll tehti väike soovituslik piirang, et soovituslikud erialad naistele on pigem ajalugu, keeleteadus ja arstiteadus. Kui me räägime poliitilistest õigustest, siis üheksateistkümnenda sajandi lõppu kahekümnenda sajandi algust iseloomustab erinevate poliitiliste organisatsioonide ja naisliitude loomine. Näiteks tuhande üheksasaja kolmandal aastal asutas pankrost Suurbritannias naiste, sotsiaalse ja poliitilise liidu.
Eesti naisliit asutati tuhande üheksasaja kahekümnendal aastal, kuigi naised olid erinevatesse organisatsioonidesse kogunenud juba varem. Nende erinevad liidud organisatsioonid võitlesid naiste poliitiliste õiguste eest, et naised saaksid valimisõiguse riigi esindusorganitesse enamasti toimussegi kahekümne sajandi kahel esimesel kümnendil. Võib-olla erandina võiksin tuua Uus-Meremaad, kus juba tuhande kaheksasaja üheksakümne kolmandal aastal said naised valimisõiguse Soomessaadi valimisõigus tuhande üheksasaja kuuendal aastal ja Norras aasta hiljem. Eesti naised said valimisõiguse tuhande üheksasaja seitsmeteistkümnendal aastal. Olulisel kohal olid ka sotsiaalsed ja majanduslikud õigused, mille eest võideldi sest või haridus oli saadud. Oli võimalus tööd leida, aga see nõudis ka võrdseid õigusi tööturul. Tuhande üheksasaja seitsmekümne esimesel aastal oli Suurbritannias naiste osakaal tööturul kolmkümmend üks protsenti. See on üks kolmandik kogu töö Cru osakaalust. Sotsiaalsete ja majanduslike õiguste saavutamiseks kutsuti ellu ka naistepäev. Esimest korda tähistati naistepäeva kaheksandal märtsil tuhande üheksasaja üheteistkümnendal aastal ja seda just naiste valimisõiguse ja tööõiguse toetuseks. Kuid majanduslik iseseisvusvõrdsus tööturul see seisis veel. Eesõigustest rääkimisel on samuti väga oluline õigus oma keha üle otsustada. Selles kontekstis tahaksin osutada ühele organisatsioonile, mis loodi tuhande kaheksasaja seitsmekümne seitsmendal aastal. Märtsis on liig Suurbritannias, mis, mis propageeris just rasestumisvastaseid põhitõdesid ja rääkis pereplaneerimisest. Rasestumisvastase temaatika tõi avaliku diskursuses ka märi stops oma seksuaaljuhendiga abielus armastus, ometi õigused oma keha üle otsustada. Sellel ajaperioodil olid väga vaieldud näiteks Prantsusmaal tuhande üheksasaja kahekümnendal aastal võeti vastu sünniseadus, mis kriminaliseeris rasedusvastase kirjanduse levitamise. Järgmisena läheme sündmuste juurde, mis toimusid tuhande üheksa kahekümnendast kuni tuhande üheksasaja kaheksakümnenda aastani ja räägime feminismi teisest lainest.
