Soo sotsialiseerimine

Selle nädala esimene lühiloeng keskendub soo sotsialiseerumisel. Täpsemalt uurime, mis asi see soo sotsialiseerumine on ning kuidas see toimub ning kuidas on see seotud maskuliinsus ja femininsusega. Nng kuidas läbi soo sotsialiseerumise ühiskonnas väljenduvad.

Aga mis on sooline sotsialiseerumine? Soo sotsialiseerumine on need reeglid, uskumused ja hoiakud, mida peetakse oma sookategooriale sobivaks. Ehk siis soorollide tekke läbi tagajärgede jälgimise sugu sotsialiseeruvad nii ühiskond kui ka näiteks vanemad, kellel on lastele eriti nende noores eas väga-väga suur mõju. Näiteks need viisid, kuidas me tähistame laste siia ilma tulekut mõjutavad seda hiljem siis sündivat last. Milliste mänguasjadega nad saavad mängida, milliste mänguasjadega ei mängi? Kas me anname mingisuguse taaga või mõttemustri sinna juurde? Et vot ikkagi Barbid võivad sulle, aga sulle ikkagi legod? Ning kasvõi see, kuidas me nende tube üles ehitama. Milline on see sisekujundus, millised on need elemendid, millised on need värvid? Need kõik mõjutavad seda, kuidas need lapsed hiljem ja ka tegelikult väikse lapsena näevad, mis asjad on sood, mis on need soostereotüübid ja mis on need soorollid.

Sooline sotsialiseerumine tekitab selle, et me tajume ühiskonna liikmetena tüdrukute ja poiste täpselt samasugust käitumist erinevalt ning seetõttu me ka reageerime sellele erinevalt. Näiteks kui tütarlaps nutab, siis me aktsepteerime seda, aga noorele mehele või ka teismelisele, ütleme, et kuule, ole mees, mehed ei nuta. Või kui me näiteks aktsepteerime noormeest pigem halba õppeedukust öeldes kolm ongi koolipoisi hinne, tütarlapse puhul vaatame ikkagi seda, et tal oleksid paremad hinded.
Sageli öeldakse ka tüdrukutele, et ei tohi käituda nii nagu poisid, sellepärast et tublid tüdrukud nii ei tee, on see siis seotud puu otsa ronimise, kaklemise või millegi muuga. Ma siin ei tolereeri kaklemist, vaid soovin näidata seda vahet, et, et tüdrukute puhul selgitatakse tüdrukud nii ei käitu, mitte et vägivald ükskõik kelle poolt, kelle suunas ei okei. Sageli öeldakse ka noormeestele, et ära ole memmekas või et sa viskad tüdruk. Ilmselgelt pole eesmärk ei ole maha teha naissportlasi. Küll aga alandab see tegelikult naisi ning näitab noormeestele, et ära ole nii madalal, ära ole nii nagu tüdruk, mis kannab edasi väga tugevat seksistliku sõnumit.

Sooline sotsialiseerumine, need hoiakud, need ütlemised, need normid mõjutavad väga palju ka laiemalt laste arengut. Näiteks seda, millised anded lastes ja noortes välja arenevad, milliseid andeid nad üldse soovivad arendada, milliseid andeid vanemad näevad, et on vaja arendada ning milliseid mitte. Lisaks, et millised arusaamad neil on enda ja teiste kohta. Kes on õige naine, kes on õige mees, millised nad peaksid välja nägema? Kuidas nad peaksid käituma, samuti milliseid võimalusi ja piiranguid nad ühiskonnas kogevad. Kas nad tunnevad seda, et tõesti on meesteametid ja naisteametid? On poistele sobivad käitumisviisid, aga aga tüdrukutele mitte? ja nii edasi. Ning milliseks kujuneb nende eluametikäik ja sotsiaalne staatus. Sest see vundament, mida me laome lapsepõlves, mõjutab neid inimesi kogu elukaare vältel.

Läheme maskuliinsus juurde. Me näeme maskuliinsust kui eelkõige domineerivat käitumise eneseväljendusviise, mida ühiskond premeerib ja väärtustab ning küllalt palju premeeritakse ja toetatakse. Näiteks tasuvat tööd, maja ja autot ja (muud) seostatakse seda mehelikkusega ehk maskuliinsus. Aga seevastu antimaskuliinsus on midagi, mida me näeme nii-öelda, mitte tõelise mehelikkusena. Sinna alla käivad need nii-öelda pehmed väärtused nagu suhted, perekond, sallivus, aitamine, aga ka näiteks tervis ja tervise eest hoolt kandmine. Samuti haavatav olemine, emotsioonide näitamine ja vigade tegemine ning vigade tunnistamine.
Maskuliinsus avaldub ka koolis ja see avaldub järgmistel kujudel. Näiteks õpilastel on väga tugev soov paista silma, nad pidevalt võistlevad, et olla parim. Samuti asjaolu, et ebaõnnestumist ehk mittevõitmist on väga raske taluda. Maskuliinsus ja selle eelistamine võib avalduda ka selles, et vanematel on väga kõrged ootused oma laste suhtes, mistõttu nad soovivadki võistelda ja soovivadki silma paista ning tunnevad, et ebaõnnestumine on vale ja seda ei tohiks juhtuda. Õpetajate juures on hinnatud tema esmaklassilised teadmised ja akadeemiline kraad. Kui me räägime maskuliinsusest või maskuliinsust toetavast koolist. Ja samuti, et eksimine, kui selline on häbiväärne. Õppekava valikuid tehakse sageli karjääriootusi silmas pidades, mitte lähtudes inimese.. inimese enda sisesoovidest.

Mis aga on feminiinsus sellises kontekstis? Feminiinsus võrreldes maskuliinsusega on mittedomineerivate käitumis- ja eneseväljendusviiside kogum, mida ühiskonnas ei premeerita ega väärtustata. Nagu me juba teame varasematest loengutest, siis sellel on otsene seos naisega või naiselikkusega ning ta vastandub maskuliinsele, kuigi ta ei tohiks seda teha. Sellegipoolest kiputakse seda tegema.
Feminiinsuse alla käivad tegevused nagu jutustamine, tunnete väljendamine, empaatia välja näitamine, aitamine, aga ka näiteks soovimatus võistelda. Feminiinsus avaldub koolis järgnevatel kujudel. Näiteks sotsiaalne kohanemine ja teistest hoolimise rõhutamine. Koolis ei väärtustata eelkõige tulemusi, vaid seda, et kõik tunnevad ennast hästi, sest see on oluline alus õppimiseks. Ebaõnnestumine kui selline on normaliseeritud. Seda on okei teha, seda ikka juhtub ja sellest peab õppima. Feminiinses keskkonnas koolis eelkõige räägitakse normist kui keskmisest õpilasest, priimuste või ülipüüdliku üle võidakse naerda, sest võistlemist kui sellist vähetähtsustatakse. Ning õpetajate juures hinnatakse eelkõige nende suhtlemisoskust, nende loovust, nende sobilikust, aga ka sõbralikkust. Ning õppekava valikul lähtutakse eelkõige inimese sisemisest motivatsioonist, mitte näiteks sellest, et kui palju lõpetajana sa hakkad raha teenima.
Ning samuti nagu mainitud, siis eksimise normaliseerimine ning teadmine, et eksimine on võimalus õppida.

Mida tänases kaasa võtta? Esiteks seda, et soo sotsialiseerumine toetab soostereotüüpide teket ning nende taastootmist. Lisaks mõjutab see inimeste identiteedi, valikute ja eesmärkide loomist. Seega sellel, kas valid sinise või roosa kardina võib-olla tegelikult lapse elus väga suur roll. Maskuliinsus on midagi, mida nähakse eelkõige domineerivate käitumise ja eneseväljendusviisidena, mida ühiskond premeerib ja väärtustab. Feminiinsust seotakse käitumise eneseväljendusviisidega, mis on nii-öelda mitte domineerivad ning mida vähemalt praegu enamikes ühiskondades, mis on patriarhaalsed, ei premeerita ega väärtustata.

Järgmisel korral vaatame lähemalt, kuidas soostereotüübid mõjutavad töötamist.