Lühiloeng tutvustab mõisteid, mida kasutatakse laiemalt nii soouuringutes kui ka kitsamalt antud MOOC-i raames.
Alustame mõistest “patriarhaat”. See on midagi, mida küllalt sageli kasutatakse ning üha enam on ta näiteks feministlikes valdkondades ja ringkondades saanud pigem negatiivse tähenduse. Patriarhaat kui selline on sotsiaalne kooslus, kus mehed domineerivad teiste sugude üle. Ehk siis mehed on need, kes teevad otsuseid. Mehed on need, kes on eelkõige kõrgetel kohtadel ning ütlevad, kuidas siis teised, teiste sugude esindajad, aga teiste ühiskondlike gruppide esindajad on need siis näiteks naised-lapsed, peaksid õigesti tegema. Üldjuhul lähtutakse siis meeste valikutest ning mehed on need, kes on pigem otsustajad.
Teine oluline mõista on “matriarhaat”. Matriarhaat on samuti sotsiaalne kooslus, aga erinevalt patriarhaadist domineerivad seal naised. Naised on need, kes otsustavad, kuidas ühiskond võiks toimida. Naised on need, kes teevad valikuid ning kes määravad inimesi olulistesse rollidesse, sealhulgas mehi ja noori poisse. Kui me vaatame ajalukku, siis meil on seal nii erinevaid patriarhaadi kui ka matriarhaadi näiteid. Eesti on kultuuriruumis, kus eelkõige on levinud patriarhaadid. Antud foto kujutab kunagist Rooma keisririiki ning kõikide nende võrratute leiutiste on nüüd siis akveduktid või midagi muud, lokkava kultuuri juures on oluline meelde jätta, et oli väga tugev patriarhaat. Kuigi ühiskonnas oli naisi, ei olnud neil sageli valimisõigust, otsustusõigust ning mehed eelkõige tegid otsuseid ja juhtisid ühiskonda.
Mis asi on aga “seksism”? On erinevaid viise, kuidas seda tõlgendada või iseloomustada. Üks viis on öelda selle kohta, et see on eelarvamustega seotud ja sooliselt diskrimineerib ideoloogia, mõtteviis ning keelekasutus. See käsitleb inimesi stereotüüpselt ja piiritleb neid teatud soorollide esindajatena.
Mis asi on” feminiinsus”? Kriminentsuseks loetakse omadusi, mida omistatakse stereotüüpselt naistel. Nad hoiduvad olla positiivsed omadused, need võivad olla negatiivsed omadused. Sõnast stereotüüp aga toob siin väikese sideme seksismiga. Nimelt osad omadused, mida siis omistatakse naistele võivad olla küllalt seksistlikud.
Samuti “maskuliinsuse” puhul. Need on omadused, mida omistatakse stereotüüpselt meestele. On omadusi, mis võivad olla väga positiivsed, aga samuti sarnaselt feminiinsusele võib-olla ka seal omadusi, mis, mis on negatiivsed ja mis on küllalt seksitlikud. Rääkides feminiinsusest ja maskuliinsusest ei tasu neid omavahel vastandada, vaid pigem vaadata seda, kui et nad on ühel joonel olevad kategooriad, mis täiendavad teineteist. Üks asub justkui joone ühes otsas, teine asub joone teises otsas, aga inimestel on päriselus nii feminiinseid kui maskuliinseid omadusi. Maskuliinsete omaduste juurde, millest me räägime nii sel kui järgmisel nädalal täpsemalt, peetakse näiteks tugevust, jõulisust, täpsust. Selliseid nii-öelda meeste asju. Sest me meestega ongi seotud maskuliinsus. Feminiinseteks seostatakse teemasid, mis on seotud näiteks hoolitsemise, õpetamise, tunnetega, aga kui me vaatame seda päris maailmas, kui vaatame päris inimesi, siis me märkame, et kõikides inimestes on nii feminiinseid kui ka maskuliinseid jooni. Seega ei tohiks kategoriseerida inimesi üheks või teiseks sellepärast neid omadusi ja oskusi on inimestes, kõikides inimestes juba praegu. Ning selleks, et edukalt ühiskonnas toimida on mõlemast nii-öelda kategooriast omadusi-oskusi vaja.
Üks väga oluline teooria, mis iseloomustab maskuliinsust ja üleüldse patriarh..patriarhaadi kujunemist on Conneli hegemoonilise maskuliinsuse teooria. Lühidalt on Connel välja toonud, et igas kultuuriruumis ja igas ajastus on palju erinevaid maskuliinsuse vorme. Küll aga kipub üks domineerima teiste üle, mis on siis see nii-öelda hegemooniline maskuliinsus. Ja see väike hegemooniline maskuliinsus, need omadused ja oskused mida peetakse siis nii-öelda maskuliinssuseks, selleks domineerivaks nii-öelda õigeks maskuliinsuseks, eks sõltub ka siis ajast ja, ja lähtuvalt sellest, mis sel hetkel on need omadused ja oskused, neid hinnatakse, on siis seotud kuninglikkuse ja väärikusega, on see siis seotud jõulisuse, tugevuse ja patriotismi või mingisuguste muude omaduste ja oskustega.
Siinpuhul on väga hea viidata Christian Veskele, kes on öelnud, et maskuliinsuse loome on tugevalt seotud juba eksisteerivate kultuurinormide ja mustritega, mis aga omalt poolt võivad indiviidile suruda peale olemise ja tegemise viise, mida essentsialistid sageli kirjeldavad sõnadega “loomulik” või “loomupärane”. Seega kokkuvõtvalt see viis, kuidas me näeme, mis on nii-öelda loomulik või õige maskuliinsus või mehelikkus on seotud väga tihedalt ajaga, kus me elame, selle kontekstiga, kus me toimetame. See, mida nähti kaheksateistkümnendal või neljateistkümnendal sajandil maskuliinsusenaja nii-öelda domineeriva maskuliinsusena, aga kindlasti ei ole enam see, mida meie hindame meie ajas.
Ja mis on “androtsentrism” ja kuidas ta tegelikult on seotud patriarhaadiga? Androtsentrism on kalduvus meest tema vajaduste, väärtuste ja soovidega panna nii-öelda keskele, lükates naised, aga ka teised sood ja teised grupid eemale äärtealadele. Seega lähtutakse eelkõige meeste vajadustest, oskustest ja soovidest. Standardid tehakse eelkõige just meeste järgi, jättes teiste soode esindajad valimitest välja. Antud probleeme me näeme üha rohkem ka näiteks tervishoius või ..või ka autotööstuses, kus märgatakse, et turvavööd on kujundatud eelkõige meestele ja naisekehale ta nii hästi ei sobigi. Või et on väga keeruline diagnoosida mingisuguseid haiguseid või häireid, sest küsimustikud ja diagnoosimisvahendid on eelkõige loodud meesvalimite pealt. Seega selleks, et pakkuda kõikidele sugudele võimalikult head ühiskonda, võimalikult head keskkonda, on vajalik välja liikud antrotsentrismist ning lähtuda ka teista sugude vajadustest ning disainida see maailm ka neile sobivaks.
Põhjuseid, miks me üldse peaksime rääkima soost, miks me peaksime rääkima antrotsentrismist, patriarhaadist, matriarhaadist, mida me peame mehelikuks või naiselikuks, on kirjeldanud ka Judith Butler oma raamatus “Gender Trouble”. Kus ta laiemalt analüüsib selle üle, et et inimkond peaks mõtlema, kuidas kategoriseeritakse identiteeti ja millest on need seosed soolisusega. Näiteks kuidas nähakse sugu, on see siis sotsiaalne sugu või bioloogiline sugu ja identiteeti, kust tulevad seksuaalsuse ja sooga seotud kategooriad? Ja miks on ühtedel justkui negatiivne, aga teistel positiivne hinnang või eelarvamus juures? Miks jaotatakse ühiskondadesse osasid kategooriaid, on need siis seotud seksuaalsuse või sooga, normaalseteks ja teisi ebanormaalseteks? Ehk siis lähemalt, et miks osasid asju me laiemalt ühiskonnas näeme positiivsetena, teisi negatiivseid ning ning näiteks positiivsuse juures me räägime mehelikest meestest või naiselik kest naistest, aga selliste ebanormaalset asjadena me räägime näiteks seksuaalvähemustest. Butler ise on oma esitatud küsimustele vastanud järgmiselt: “Et ei ole otsest seost ühiskondlikul ja bioloogilisel sool. Sotsiaalsed normid ja reeglid loovad keskkonna, kus põhimõtted siis kujunevad. Seetõttu näibki meile teatud tüüpi maskuliinne käitumine nii-öelda loomulik, normikohane. Ja sama kehtib ka kriminaalse käitumise puhul. Kuna keskkonnas on mingisugune käitumisviis aktsepteeritud, siis me näemegi sellist eelistatud käitumisviisi normikohase, loomulikuna ning sellest lähtuvalt ka me näeme osasid asju ebanormaalsena.
Mida tänasest kaasa võtta? Ühelt poolt see, mis on need mõisted ja mis tähendusvälju on nende mõistete taga. Samuti peamiselt teooriad, mis on kujundanud nii neid mõisteid kui ka viise, kuidas me neid mõisteid tõlgendama. On see siis Conneli hegemoonilise maskuliinsuse teooria või kannelinigemmoonilisuse maskuliinsuse teooria või Judith Butleri raamat “Gender Trouble”.
Järgmisel korral kõneleme, mis on sooline võrdõiguslikkus ja võrdne kohtlemine.
1 00:00:12,490 --> 00:00:14,320 Mis on need mõisted, mida antud valdkonnas 2 00:00:14,320 --> 00:00:16,360 kasutatakse ning mis on nende tähendus? 3 00:00:18,310 --> 00:00:22,870 Täna uurimegi, seda, et mida need terminid täpsemalt tähendavad 4 00:00:23,290 --> 00:00:27,700 ning mis on nendega kaasnevad kõige olulisemad teooriad. 5 00:00:28,000 --> 00:00:31,930 Alustame mõistest patriarhaat, see on midagi, mida küllalt sageli 6 00:00:31,930 --> 00:00:35,230 kasutatakse ning üha enam on ta näiteks feministlik, 7 00:00:35,230 --> 00:00:39,250 kes valdkondades ja ringkondades saanud pigem negatiivse tähenduse. 8 00:00:40,120 --> 00:00:43,270 Patriarhaat kui selline on sotsiaalne kooslus, 9 00:00:43,300 --> 00:00:46,030 kus mehed domineerivad teistes hukkudele. 10 00:00:46,680 --> 00:00:48,870 Ehk siis mehed on need, kes teevad otsuseid. 11 00:00:49,110 --> 00:00:51,090 Mehed on need, kes on eelkõige kõrgetel 12 00:00:51,090 --> 00:00:53,730 kohtadel ning ütlevad, kuidas siis 13 00:00:53,730 --> 00:00:57,910 teised teiste sugude esindajad, aga teiste ühiskondlike gruppide 14 00:00:57,910 --> 00:01:03,160 esindajad on need siis näiteks naised-lapsed peaksid õigesti tegema. 15 00:01:03,570 --> 00:01:08,430 Üldjuhul lähtutakse siis meeste valikutest ning mehed on need, 16 00:01:08,430 --> 00:01:10,800 kes on pigem otsustajad. 17 00:01:11,070 --> 00:01:13,860 Teine oluline mõista on matriarhaat. 18 00:01:14,730 --> 00:01:18,000 Matriarhaat on samuti sotsiaalne kooslus, aga erinevad 19 00:01:18,000 --> 00:01:20,730 patriarhaadist domineerivad seal naised. 20 00:01:21,180 --> 00:01:24,870 Naised on need, kes otsustavad, kuidas ühiskond võiks toimida. 21 00:01:25,350 --> 00:01:27,000 Naised on need, kes teevad 22 00:01:27,000 --> 00:01:31,410 valikuid ning kes määravad inimesi olulistesse 23 00:01:31,410 --> 00:01:34,020 rollidesse, sealhulgas mehi ja noori poisse. 24 00:01:34,490 --> 00:01:37,280 Kui me vaatame ajalukku, siis meil on 25 00:01:37,400 --> 00:01:41,540 seal nii erinevaid patriarhaadi kui ka patriarhaadi näiteid. 26 00:01:42,140 --> 00:01:43,370 Eesti on kultuuriruumis, 27 00:01:43,370 --> 00:01:45,980 kus eelkõige on levinud patriarhaadid. 28 00:01:46,570 --> 00:01:53,170 Antud foto kujutab kunagist Rooma keisririiki ning kõikide nende 29 00:01:53,170 --> 00:01:57,370 võrratute leiutiste on nüüd siis akveduktid või midagi muud. 30 00:01:58,150 --> 00:02:01,030 Lokkava kultuuri juures on oluline meelde jätta, et 31 00:02:01,030 --> 00:02:02,890 oli väga tugev patriarhaat. 32 00:02:03,350 --> 00:02:05,240 Kuigi ühiskonnas oli naisi, ei olnud neil 33 00:02:05,240 --> 00:02:08,360 sageli valimisõigust, otsustusõigust ning 34 00:02:08,360 --> 00:02:11,420 mehed eelkõige tegid otsuseid ja juhtisid ühiskonda. 35 00:02:11,850 --> 00:02:13,440 Mis asi on aga seksism? 36 00:02:14,800 --> 00:02:18,670 On erinevaid viise, kuidas seda tõlgendada või iseloomustada. 37 00:02:19,090 --> 00:02:20,620 Üks viis on öelda selle kohta, 38 00:02:20,620 --> 00:02:22,870 et see on eelarvamustega 39 00:02:22,870 --> 00:02:25,870 seotud ja sooliselt diskrimineerib ideoloogiat, 40 00:02:26,320 --> 00:02:28,420 mõtteviis ning keelekasutus. 41 00:02:29,230 --> 00:02:31,960 See käsitleb inimesi stereotüüpselt ja 42 00:02:31,960 --> 00:02:34,660 piiritleb neid teatud soorollide esindajatena. 43 00:02:34,780 --> 00:02:36,070 Mis asi on femininsus? 44 00:02:37,000 --> 00:02:39,460 Kriminentsuseks loetakse omadusi, 45 00:02:39,490 --> 00:02:41,710 mida omistatakse stereotüüpselt naistel. 46 00:02:42,400 --> 00:02:44,620 Nad hoiduvad olla positiivsed omadused, 47 00:02:44,620 --> 00:02:46,420 need võivad olla negatiivsed omadused. 48 00:02:46,990 --> 00:02:51,430 Sõnast stereotüüp aga toob siin väikese sidemiseksismiga. 49 00:02:51,580 --> 00:02:54,670 Nimelt osad omadused, mida siis omistatakse 50 00:02:54,670 --> 00:02:57,640 naistele võivad olla Källatuseksistlikud. 51 00:02:59,260 --> 00:03:01,030 Samuti maskuliinsuse puhul. 52 00:03:01,510 --> 00:03:04,480 Need on omadused, mida omistatakse stereotüüpselt. 53 00:03:04,480 --> 00:03:09,260 Meestele. On omadusi, mis võivad olla väga positiivsed, aga 54 00:03:09,260 --> 00:03:12,980 samuti sarnaselt feminintsusega võib-olla ka seal omadusi, 55 00:03:13,010 --> 00:03:16,610 mis, mis on negatiivsed ja mis on Källatseksistlikud. 56 00:03:16,690 --> 00:03:20,500 Rääkides femineelsust ja maskuliinsus est ei tasu neid omavahel 57 00:03:20,500 --> 00:03:23,080 vastandada, vaid pigem vaadata seda, 58 00:03:23,080 --> 00:03:24,580 kui et nad on ühel joonel 59 00:03:24,580 --> 00:03:28,480 olevad kategooriad mis täiendavad teineteist. 60 00:03:30,480 --> 00:03:33,870 Üks asub Juske hoone ühes otsas, teine asub hoone teises 61 00:03:33,870 --> 00:03:39,480 otsas, aga inimestel on päriselus nii feminiinseid kui maskuliinset 62 00:03:39,480 --> 00:03:42,100 omadusi maskuliinset omaduste juurde, 63 00:03:42,100 --> 00:03:44,050 millest me räägime nii sel kui järgmisel nädalal. 64 00:03:44,050 --> 00:03:47,530 Täpsemalt peetakse näiteks tugevust, 65 00:03:47,560 --> 00:03:53,200 jõulisust täpsust, selliseid nii öelda meeste asju. 66 00:03:54,190 --> 00:03:57,070 Sest me meestega ongi seotud maskuliinsus. 67 00:03:57,630 --> 00:04:01,590 Kämniinseteks seostatakse teemasid, mis on seotud näiteks 68 00:04:01,590 --> 00:04:07,230 hoolitsemise, õpetamise tunnetega aga kui me vaatame seda päris 69 00:04:07,230 --> 00:04:09,720 maailmas, kui vaatame päris inimesi, siis me märkame, 70 00:04:09,720 --> 00:04:13,590 et kõikides inimestes on nii feminindseid kui ka maskuliinset jooni. 71 00:04:14,290 --> 00:04:18,040 Seega ei tohiks kategoriseerida inimesi üheks või teiseks. 72 00:04:18,190 --> 00:04:21,730 Sellepärast neid omadusi ja oskusi on inimestes kõikides 73 00:04:21,730 --> 00:04:22,960 inimestes juba praegu. 74 00:04:23,290 --> 00:04:28,420 Ning selleks, et edukalt ühiskonnas toimida on mõlemast nii-öelda 75 00:04:28,420 --> 00:04:30,790 kategooriast omadusi oskusi vaja. 76 00:04:30,930 --> 00:04:32,340 Üks väga oluline teooria, 77 00:04:32,400 --> 00:04:35,640 mis iseloomustab maskuliinsus ja üleüldse 78 00:04:35,640 --> 00:04:37,860 patriarh patriarhaadi kujunemist. 79 00:04:38,100 --> 00:04:40,920 Olhanneli Ege moonilise maskuliinsuse teooria. 80 00:04:41,100 --> 00:04:42,690 Lühidalt on kannel välja toonud, 81 00:04:43,080 --> 00:04:45,540 et igas kultuuriruumis ja igas 82 00:04:45,540 --> 00:04:48,690 ajastus on palju erinevaid maskuliinsuse vorme. 83 00:04:49,230 --> 00:04:53,360 Küll aga kipub üks domineerima teiste üle, mis on siis see 84 00:04:53,420 --> 00:04:55,490 nii-öelda Hecemmuuniline maskuliinsus. 85 00:04:56,450 --> 00:04:59,480 Ja see väike mooniline maskuliinsus, need omadused ja 86 00:04:59,480 --> 00:05:03,560 oskused mida peetakse siis nii-öelda maskuliinsus, 87 00:05:03,560 --> 00:05:06,440 eks selleks domineerivaks nii-öelda õigeks maskuliinsus, 88 00:05:06,440 --> 00:05:11,370 eks sõltub ka siis ajast ja, ja lähtuvalt sellest, mis sel 89 00:05:11,370 --> 00:05:16,350 hetkel on need omadused ja oskused, neid hinnatakse, on siis seotud 90 00:05:16,350 --> 00:05:20,430 kuninglikus ja väärikusega, on see siis seotud jõulisus on tugevuse ja 91 00:05:20,430 --> 00:05:24,300 patriotismi või mingisuguste muude omaduste ja oskustega. 92 00:05:26,990 --> 00:05:32,060 Siinpuhul on väga hea viidata Christian Veskele, kes on öelnud, 93 00:05:32,150 --> 00:05:34,370 et maskuliinsuse loome on tugevalt 94 00:05:34,370 --> 00:05:39,530 seotud juba eksisteerivate kultuurinormide ja mustritega mis aga omalt 95 00:05:39,530 --> 00:05:43,880 poolt võivad indiviidile suruda peale olemise ja tegemise viise, 96 00:05:44,000 --> 00:05:46,700 mida Essensialistid sageli kirjeldavad sõnadega 97 00:05:46,910 --> 00:05:49,310 loomulik või loomupärane. 98 00:05:49,610 --> 00:05:52,060 Seega kokkuvõtvalt see viis, kuidas me 99 00:05:52,060 --> 00:05:54,580 näeme, mis on nii-öelda loomulik või õige 100 00:05:54,580 --> 00:05:59,800 maskuliinsus või mehelikkus on seotud väga tihedalt ajaga, kus me 101 00:05:59,800 --> 00:06:06,300 elame selle kontekstiga, kus me toimetame see, mida nähti 18. või 14. 102 00:06:06,300 --> 00:06:10,080 sajandil maskuliinsus Ena ja nii-öelda domineeriva maskuliinsuse, 103 00:06:10,080 --> 00:06:15,620 aga kindlasti ei ole enam see, mida meie hindame. Meie ajas. 104 00:06:18,930 --> 00:06:22,460 Ja mis on Andra tsentrism ja kuidas ta tegelikult on 105 00:06:22,460 --> 00:06:23,720 seotud patriarhaadiga. 106 00:06:24,690 --> 00:06:29,820 Andro tsentrism on kalduvus meest tema vajaduste väärtuste ja 107 00:06:29,820 --> 00:06:33,210 soovidega panna nii-öelda keskele lükates naised, 108 00:06:33,210 --> 00:06:36,630 aga ka teised sood ja teised grupid eemale äärte aladele. 109 00:06:37,210 --> 00:06:40,690 Seega lähtutakse eelkõige meeste vajadustest, 110 00:06:40,720 --> 00:06:42,610 oskustest ja soovidest. 111 00:06:43,360 --> 00:06:46,120 Standardid tehakse eelkõige just meeste järgi, 112 00:06:46,360 --> 00:06:49,150 jättes teiste soode esindajad valimitest 113 00:06:49,150 --> 00:06:51,800 välja. Antud probleeme 114 00:06:51,830 --> 00:06:56,480 me näeme üha rohkem ka näiteks tervishoius või või ka autotööstuses, 115 00:06:56,780 --> 00:07:01,250 kus märgatakse, et turvavööd on kujundatud eelkõige 116 00:07:01,250 --> 00:07:04,970 meestele ja naise kehale ta nii hästi ei sobigi. 117 00:07:05,400 --> 00:07:09,060 Või et on väga keeruline diagnoosida mingisuguseid haiguseid või 118 00:07:09,060 --> 00:07:15,320 häireid, sest küsimustikud ja diagnoosimisvahendid 119 00:07:15,560 --> 00:07:19,580 on eelkõige loodud mees valimite pealt. 120 00:07:20,500 --> 00:07:24,910 Seega selleks, et pakkuda kõikides lugudele võimalikult head 121 00:07:24,910 --> 00:07:28,630 ühiskonda võimalikult head keskkonda, on vajalik välja liikud 122 00:07:28,630 --> 00:07:31,990 antrotsentrismist ning lähtuda ka teista sugude 123 00:07:31,990 --> 00:07:36,010 vajadustest ning disainida see maailm ka neile 124 00:07:36,010 --> 00:07:38,870 sobivaks põhjuseid, miks me üldse peaksime rääkima 125 00:07:38,870 --> 00:07:43,040 soost, miks me peaksime rääkima antrotsentrismist, patriarhadest, 126 00:07:43,040 --> 00:07:46,130 Maderhadest, mida me peame mehelikuks või naiselikuks 127 00:07:46,670 --> 00:07:52,190 on kirjeldanud ka džuudid Patre oma raamatus sündinud Abu 128 00:07:52,310 --> 00:07:54,620 laiemalt ta analüüsib selle üle, 129 00:07:54,620 --> 00:08:00,780 et et inimkond peaks mõtlema, kuidas Kate koriseeritakse 130 00:08:00,780 --> 00:08:04,350 identiteeti ja millest on need seosed soolisusega. 131 00:08:05,010 --> 00:08:08,310 Näiteks kuidas nähakse sugu, on see siis sotsiaalne, 132 00:08:08,310 --> 00:08:10,140 sugu või bioloogiline sugu ja 133 00:08:10,140 --> 00:08:14,370 identiteeti, kust tulevad seksuaalsuse ja sooga seotud kategooriad. 134 00:08:14,700 --> 00:08:18,690 Ja miks on ühtedel justkui negatiivne, aga teistel positiivne 135 00:08:18,690 --> 00:08:20,670 hinnang või eelarvamus juures? 136 00:08:21,980 --> 00:08:24,770 Miks jaotatakse ühiskondadesse osasid 137 00:08:24,770 --> 00:08:27,350 kategooriaid, on need siis seotud seksuaalsuse või 138 00:08:27,350 --> 00:08:31,520 sooga normaalseteks ja teisi ebanormaalseteks? 139 00:08:33,750 --> 00:08:37,650 Ehk siis lähemalt, et miks osasid asju me laiemalt ühiskonnas näeme 140 00:08:37,680 --> 00:08:43,080 positiivsetena teisi negatiivseid täna ning ning näiteks positiivsuse 141 00:08:43,080 --> 00:08:46,650 juures me räägime mehelikest meestest või naiselik kest naistest. 142 00:08:46,980 --> 00:08:49,260 Aga selliste nagu ebanormaalset asjadena 143 00:08:49,260 --> 00:08:51,480 me räägime näiteks seksuaalvähemustest. 144 00:08:51,610 --> 00:08:55,780 Battler ise on oma esitatud küsimustele vastanud järgmiselt. 145 00:08:56,390 --> 00:09:01,130 Et ei ole otsest seost ühiskondlikul ja bioloogilisel sool sotsiaalsed 146 00:09:01,130 --> 00:09:06,620 normid ja reeglid loovad keskkonna kus põhimõtted siis kujunevad. 147 00:09:07,190 --> 00:09:12,410 Seetõttu näibki meile teatud tüüpi maskuliinne käitumine nii-öelda 148 00:09:12,610 --> 00:09:16,930 loomulik normikohane ja sama kehtib ka kriminaalse käitumise puhul. 149 00:09:17,410 --> 00:09:21,130 Kuna keskkonnas on mingisugune käitumisviis aktsepteeritud, 150 00:09:21,370 --> 00:09:24,130 siis me näemegi sellist eelistatud 151 00:09:24,130 --> 00:09:27,490 käitumisviisi normikohase loomulikuna 152 00:09:28,120 --> 00:09:32,560 ning sellest lähtuvalt ka me näeme osasid asju ebanormaalsena. 153 00:09:34,860 --> 00:09:36,120 Mida tänases kaasa võtta? 154 00:09:37,160 --> 00:09:41,930 Ühelt poolt see mis on need mõisted ja mis tähendusvälju nõnda 155 00:09:41,930 --> 00:09:45,530 mõistnud taga, samuti peamiselt teooriad, mis on kujundanud nii neid 156 00:09:45,530 --> 00:09:48,770 mõisteid kui ka viise, kuidas me neid mõisteid tõlgendama. 157 00:09:49,250 --> 00:09:51,770 On see siis kannelinigemmoonilisuse maskuliinsuse 158 00:09:51,770 --> 00:09:55,610 teooria või džuudid Pächteri mõtted raamatust Tšanrothabu. 159 00:09:56,370 --> 00:09:59,760 Järgmisel korral kõneleme, mis on sooline 160 00:09:59,760 --> 00:10:02,100 võrdõiguslikkus ja võrdne kohtlemine.