Stereotüüpide kujunemine

Eelmises lühiloengus rääkisime võrdsest kohtlemisest ning soolisest võrdõiguslikkusest. Saime teada, et stereotüüpidele on kandev roll võrdse kohtlemise juures. Õigemini, me peaksime võrdsel võrdse kohtlemise juures stereotüüpe vältima. Täna vaatame lähemalt kolme teemat. Esiteks, mis on stereotüübid? Teiseks, kuidas soostereotüübid kujunevad. Ning kolmandaks, milline on sooga seotud stereotüüpide mõju ühiskonnale.

Stereotüüp on hindava iseloomuga, hoiakuline, lihtsustatud üldistus mingile grupile omistatavate omaduste ja käitumiste või ka iseloomu kohta. Soostereotüübid on lihtsustatud ja liigselt üldistatud, kuid ühiskonnas väga juurdunud põhimõtted, uskumused, hoiakud naiste, meeste ja teiste sugude osas. Soostereotüübid mõjutavad viise, kuidas me näiteks näeme erinevate sugude käitumist ja neile omaseid omadusi. Seejuures ka millised on nende erinevused, nende iseloomud omadused. Neile sobivad rollid, ametid, käitumised ja välimus. Soostereotüüpidest lähtuvalt soodustatakse ühiskonnas valima erinevaid strateegiaid või stiile. Näiteks millised ametid sobivad naistele või milliseid töid mehed kindlasti ei tohi teha? Kuidas üks naine peaks välja nägema, kuidas üks mees kindlasti ei tohi väljana?

Kuidas aga soostereotüübid kujunevad? Strukturaal-funktsionalismi järgi on inimkäitumine osa süsteemist, mis hoiab ühiskonda toimivana. Inimkäitumine on midagi, mis hoiab seda kogu kaadervärki, mida me nimetame ühiskonnaks, töös. Sugu on midagi, mis aitab organiseerida ühiskonda näiteks erinevate rollide ja nende täitmiste alusel. Kuidas aga soostereotüübid välja kujunevad? Väga paljud inimesed lähtuvad sellisest arhailisest, traditsioonilisest ja loomulikust mõtlemisest. Et mehed on kütid, nemad on alati võidelnud selle eest, et toit oleks olemas ja nemad on toidutoojad. Samal ajal kui naised hoolitsevad pere eest, on kodukandjad, mehed on need, kes võitlevad, toovad vajalikud materjalid koju, tegelevad selliste automaatsete tegelikult tegevustega, on see siis küttimine, on siis näiteks kalandus ja teevad seda selle nimel, et pere saaks koos püsida. Uuemad etnograafilised uuringud on välja toonud tõsiasja, et niimoodi päriselt küttimise ja koriluse aegadel soorollid ei jagunenud. Naistel oli palju olulisem roll nii toidu hankimisel, küttimisel, ehitamisel kui me seni oleme seda pidanud.

Parsons on sotsioloog, kes aga on väga palju oma teoorias lähtunud sellest nii-öelda arhailisest mõtlemisest ning kes on mõjutanud soostereotüüpide kujunemist. Tema sõnul poisid ja tüdrukud täiendavad teineteist oskustelt ja omadustelt, et luua või lihtsamini püsib ja produktiivne perekond. Seega poisid on ühtemoodi, tüdrukud on teistmoodi mitte ainult füüsiliselt, vaid ka oskustelt ja omadustelt ja niimoodi peab see olema, sest sellisel viisil püsib perekond hästi koos. Näiteks poistel on omadused, mis on seotud näiteks töötamisega, sest et individuaalsed tehnoloogilised oskused kui tüdrukutel. Tüdrukute omadused ja tugevused on eelkõige seotud suhtlemise, hoolimise, mis lähendab lähedusega.

Milline on aga selliste stereotüüpide mõju ühiskonnale? See on teema, millesse me süveneme järgmistes loengutes veelgi. Küll aga saab lühidalt öelda, et et sellistes soostereotüüpide kasutamine loob ebavõrdsust ja ta loob ega ebavõrdsust sugudevahelises jaotumuses: rikkuse jaotuses, mõjuvõimu jaotuses ja privileegide jaotuses. Sageli see rikkus, mõjuvõim ja privileeg, eriti patriarhaalsetes ühiskondades satub meeste kätte ning teised sood, eeskätt naised, jäävad sellest ilma. Ajalooliselt on väga hea näide sellistest privileeg ja mõjuvõimu ilmajäämisest hääletamisõiguse saamine. Nimelt me teame, et hääletamisõigus on midagi, mis on meestel olnud küllalt olnud küllalt pikka aega. Ent naistani jõudis hääletamisõigus Eestis alles tuhat üheksasada seitseteist. Kui vaatame Ida-Euroopa naabrite peale, siis Poolas ja Ungaris said esimesed naised hääletada aasta pärast seda kui Eestis ning Tšehhoslovakkias alates aastast tuhat üheksasada kakskümmend.

Ühiskonda mõjutab tugevalt ka see, et erinevatele sugudele on erinevad ootused nende ühiskondlike rolli täitmiste juures. Naistelt eeldatakse eelkõige hooldamisega seotud ametipostidel töötamist või ka tööpostiväliselt hooldamisega tegelemist. Naistest eeldatakse, et nemad, ennekõike on õed-hooldajad, aga ka arstid, õpetajad, samal ajal kui mehi nähakse eelkõige näiteks juhtivatel otsustavatel positsioonidel. Üksvahe, kuidas ühiskonda väga tugevalt mõjutab, on see, et hoolitsemisega seotud ametipostidel või hooldamisega seotud ametipostidel on sageli madalam prestiiž ja ka palk. Samal ajal kui maskuliinsematel ametikohtadel on suurem palk, suurem toetus ning ka suurem prestiiž.
Oma rolli soostereotüüpide kujundamisse ja taastootmisesse annab ka meedia. Rõhutatakse naiste puhul noorust, ilu, seksikust, kõhnust ning taastoodetakse, et need on need feminiinsed omadused, mida üks õige naine peab endas kandma. Samal ajal kui meeste osas rõhutatakse neid hegemoonilise maskuliinsusega seotud omadusi. See, mis tänases ajas on nagu kogemus.

Kokkuvõtvalt võime öelda, et stereotüüpidest tekkinud ootused võivad mõjuda kurnavalt kõikide sugude esindajatele. Näiteks kui õpilane lõpetab ning ta soovib astuda ametisse või õppida midagi, mis justkui ei lähe tema stereotüübi ka kokku võib see mõjuda talle väga kurnavalt, kui ta saab negatiivset tagasisidet, et ära ikka mine õpetajaks või see ei ole piisvalt naiselik või mehelik omad. Üks asi, mida soostereotüübid toetavad ja ka taastoodavad, on ebavõrdne kohtlemine.

Martineau on seda kirjeldanud sookonflikti teoorias. Täpsemalt et sugu on kõige paremini mõistetav kui meeste katse säilitada võimu ja privileege naiste arvelt. Martineau põhimõtted iseloomustavad ajaloosündmused väga hästi, sest nii mõnigi õigus on naisteni jõudnud hiljem kui meesteni. Näiteks Tartu Ülikool hakkas naisüliõpilaste vastuvõtmisele mõtlema ta alates tuhande üheksasaja viieteistkümnendast aastast ning Eestis said valimisõiguse naised alles tuhat üheksasada seitseteist. Tekivad sotsiaalsed probleemid, kui dominantne grupp kasutab ära või represseerib nii-öelda alluvat gruppi, antud juhul siis mehed represseerivad naisi. Ning ning see toob välja ka selliste nii öelda traditsiooniliste rollide düsfunktsionaalsust, et need ühiskonna neid toime kõige paremini ning see ei too ühiskonnale nii palju tulu, kui nad võiks.

Mida antud lühiloengus kaasa võtta? Esiteks seda, et stereotüüp on hindava iseloomuga hoiakuline ning lihtsustatud üldistus või arusaam mingile grupile omistatud omadust või käitumiste kohta. Soostereotüübid on samuti sarnased stereotüüpidega lihtsustatud, liigselt üldistatud hoiakud ja omadused. Ent need on ühiskonnas tugevalt juurdunud ja need mõjutavad, millised on meie hoiakud naiste ja meeste osas. Üldjuhul ühiskond kannab ise edasi neid stereotüüpe, mis on kunagi tekkinud ning ka taastoodab neid ning mida on oluline meeles pidada, on see, et soostereotüübid toetavad ebavõrdsuse teket mis pikas perspektiivis on ühiskonnale küllalt kahjulik.

Sel nädalal kõnelesime mõistetest, mis asi on patriarhaat, mis on matriarhaat. Käisime läbi olulisemad soouuringutega seotud teooriad. Analüüsisime, mis asi on võrdne kohtlemine ning mis asi on ebavõrdne kohtlemine. Ning uurisime, kuidas tekivad stereotüübid. Järgmisel nädalal. Keskendume maskuliinsuse ja feminiinne hoiuga seotud küsimustele ning uurime täpsemalt palgalõhe klaaslae ning toksilise maskuliinsuse kohta.