Soolisus: Hierarhiad ja nende mõju tänasele maailmale
Ajajoon 1920-1980
Selles videos kajastame erinevaid naiste õigustega soetud sündmusi ajavahemikus 1920- 1980. Räägime naiste õigustest Euroopas sh õigus haridusele, õigused majanduses, poliitikas osalemine, õigus oma keha üle otsustada. Arutame selle üle, et ajalooline sündmus on konstruktsioon ning igal sündmusel on põhjused ja tagajärjed ning sündmusi tuleb alati tõlgendatakse.
Selles videos keskendume sündmustele, mis muutsid maailmaajal tuhat üheksasada kakskümmend kuni tuhat üheksasada kaheksakümmend.
Ja meeldetuletuseks veel, et kui me üldse sellisest ajajoonest räägime, siis on oluline mõista, et selle ajajoone läbivaks osaks on võitlus naiste õiguste eest nii Euroopas kui Ameerikas, õigused hariduses, õigused poliitikas, majanduses, ühiskondlikus elus ja õigus oma keha üle otsustada. Kõik need sündmused, millest me räägime, on loomulikult konstruktsioonid. Sest ajalugu on ju konstruktsioon. Ja me vaatame sündmusi küsides, mis on need põhjused. Ja millised olid tagajärjed. Mis ained, põhitegurid, miks need sündmused toimusid. Mis iseloomustas seda aega, mis oli see poliitiline sotsiaalne kontekst? Ei, me käsitleme erinevaid sündmusi ka eraldi. Eesmärgid, mida naisliikumise tuhande üheksasaja kahekümnendate ja tuhande üheksasaja kaheksakümnendatel püstitasid olid seotud eelkõige poliitilise võrdõiguslikkuse kasutamise ja soolise diskrimineerimise lõpetamisega. Tuhande üheksasaja kuuekümnendatel algas ka niinimetatud feminismi teine laine. Feminismi teine laine oli naiste vabastusliikumine, mis oli seotud ka erinevate demokraatlik liikumist, aga üle Euroopa ja kogu maailmas. Feminismi teist lainet iseloomustab ka pessimismi jõudmine teadusasutusse ja teadus erinevatesse teadusharudesse.
Naistel oli ligipääs kõrgharidusele. Olid olemas juba kõrgharitud naised, kes otsisid ka kõrgemaid positsioone ja võitlesid oma õiguste eest ülikoolides. Seda aega iseloomustab ka võitlus.
Võrdsete tööõiguste eest ja majandusliku iseseisvuse eest võrdsete töötasude eest. Ja loomulikult taas rasestumisvastased vahendid ja arusaamad, õigus otsustada oma keha üle.
Need muutused, mis võimaldasid nendel eesmärkidel täituda, olid väga erinevad.
Alustada tuleks ehk tuhande üheksasaja kahekümnendate aastate lõpust majanduskriisist kus naised taas agaramalt osalema tööturul et oma peret toita. Samuti kolmekümnendad neljakümnendad aastad, kui levis üle kogu Euroopa totalitarismi laine. Erinevad totalitaarsed režiimid, teine maailmasõda. Sõda oli ka see aeg, kus naised olid väga ebatraditsionaalse tal töökohtadel. Kindlasti tuleb esile tõsta tuhande üheksasaja neljakümne viiendat aastat ÜRO inimõiguste ülddeklaratsiooni. Selles deklaratsioonis kehtestati esimest korda sooline võrdõiguslikkus. Seal seisab Meie rahvad kinnitama usku meeste ja naiste võrdsetesse õigustesse. Seda aega iseloomustavad ka erinevad rahuliikumised. Ja loomulikult ka see, et naistel oli juba õigus oma valimisõigusi oma poliitilisi õigusi kasutada, mis olid kättevõideldud. Samuti sellest ajastust rääkides ei tohiks tähelepanuta jätta beebi Puma perioodi mis vähendas naiste osatähtsust kus peale sõda. Ühiskond muutus konservatiivsemaks. Naised tegelesid peamiselt majapidamistöödega, mida peeti ka nende kohustuseks ja seeläbi olid isoleeritud. Ei tegeletud enam majanduslike sotsiaalsete poliitiliste õiguslike küsimustega.
Tuhande üheksasaja seitsmekümnendatel ka hariduses. Võrdõiguslikkuse teema muutub järjest aktuaalsemaks. Ning tuhande seitsmekümnendatel võetakse rohkem fookusesse ka koduse vägivalla teema.
Mis on seotud ka naise õigusega oma keha üle otsustada. Olukord oli teistsugune Ida-Euroopas kus naised olid tööturul aktiivselt hõivatud. Neil ei olnud võimalust kodus olla, sest seda peeti pigem töö luusiks. Kui minna konkreetsete teemade juurde, siis haridusvaldkonnas olid muutused ja uuendused seotud eelkõige naiste ligipääsuga kõrgharidusele. Ja sellest lähtuvalt oli ikka ülikoolides rohkem õppejõudusid professoreid. Kes olid naised? Kõrghariduses rõhutati naisteadlaste suuremat rolli tarvidus neid rohkem tunnustada. Järjest rohkem publitseeriti ka feministlikke teadlaste uurimustööd. Ja tekkisid naisuuringud. Naisuuringute fookus ei olnud naistel endil, vaid meeste tormineerimisel ja sotsiaalsel süsteemil. Kuid kaheksakümnendatel ja sealt edasi hakkasid muutuma naisuuringud. Naisuuringute temaatika võiks jagada naisuuringud, mis keskenduvad naisele samuti emantsipatsiooni uuringud, feministliku uuringud ja neljandaks sugupoolte uuringud poliitiliste õiguste kontekstis. Viitama taas ÜRO inimõiguste ülddeklaratsioonile, mis kinnitab meeste ja naiste võrdsed õigused. See moodustab ka niisuguse fundamentaalse väärtuste süsteemi võrdõiguslikkuse jaoks Euroopas. Sest ÜRO ka edaspidi oma erinevates direktiivides süvendab ja kaitseb üha rohkem naiste õigusi. Poliitiliste õiguste kontekstis tuleb kindlasti nimetada kapetefiidani tuhande üheksasaja kuuekümne kolmandal aastal ilmunud raamatud. Naiselik müstika, mis kirjeldab valgenahalise, heteroseksuaalse.
Kodusse suletud karjäärita keskklassi naise frustratsiooni ja mis toob eriti Ameerikas, aga ka Euroopas just Lääne ühiskonnas taas esile naise rolli ühiskonnas ja tema õigused. Lisaks viitaksin ma tuhande üheksasaja kuuekümne üheksandal aastal Carolhanishi poolt kirjutatud seee isiklikum poliitiline mis võtab kokku selle, et kõik need erinevad temaatikat poliitikas erinevad õigused. See on midagi niisugust, mis puudutab igat inimest, mis läheb korda. See puudutab naist.
Kui me räägime sotsiaalsetest ja majanduslikest õigustest siis see on suured erinevused, mis toimus Ida-Euroopas Nõukogude liidus ja mis toimus Läänemaailmas Ida-Euroopas, Nõukogude eliius viiekümnendatel. Naised töötasid täiskohaga ja hoolitsesid oma perede eest. Seevastu Lääne-Euroopas viiekümnendatel, seitsmekümnendatel olid naised näiteks Prantsusmaal, aga ka Saksamaal väga tugevalt määratletud oma abikaasadest. Just abikaasa oli see, kes andis nõusoleku, kas naine tohib avada pangakontot või minna tööle näiteks kuni tuhande üheksasaja kuuekümne teise aastani. Saksamaal oli naisel vaja mehe luba pangakonto avamiseks või siis Prantsusmaal tuhande üheksasaja kuuekümne viiendal aastal. Abielunaised vajasid mehe luba, et töötada. Sellesse perioodi jääb ka suur diskussioon naiste ja meeste võrdsete töötasude üle, mis kestab kuni tänaseni. Tuhande üheksasaja seitsmekümne viiendal aastal võtab vastu Euroopa komisjon naiste ja meeste töötasude võrdsuse printsiibi. Kui me räägime õigusest oma keha üle otsustada siis juba tuhande üheksasaja kahekümnendate on hakatakse Suurbritannias avama kliinikuid, mis tegelevad rasestumisvastase nõustamisega. Järjest rohkem muutub ka seadusandlus ja naistel on võimalik otsustada oma abielu küsimuste üle. Näiteks Eestis võetakse tuhande üheksasaja kahekümne teisel aastal vastu uus abieluseadus, mis muudab olukorda, sest tuhande üheksasaja kahekümne teise aastani kestis Eestis kirikuseadus.
Mis reguleeris abielu küsimusi? Rasedusvastase nõustamise küsimustega seoses hakatakse järjest rohkem rääkima ka abordi legaliseerimist. Huvitaval kombel on just Poola siin üks esimesi maid kus tuhande üheksasaja kolmekümne teisel aastal lubatakse abort meditsiinilistel põhjustel. Samas kuuekümnendad ja seitsmekümnendad on see periood, kus siis naised on taas rohkem koduseinte vahel ja on beebibuum. Järgmisena lähme teemade juurde ja sündmuste juute, mis toimuma tuhande üheksasaja kaheksakümnendatel aastatel kuni tänapäevani ja räägime feminismi kolmandast lainest.
Ja meeldetuletuseks veel, et kui me üldse sellisest ajajoonest räägime, siis on oluline mõista, et selle ajajoone läbivaks osaks on võitlus naiste õiguste eest nii Euroopas kui Ameerikas, õigused hariduses, õigused poliitikas, majanduses, ühiskondlikus elus ja õigus oma keha üle otsustada. Kõik need sündmused, millest me räägime, on loomulikult konstruktsioonid. Sest ajalugu on ju konstruktsioon. Ja me vaatame sündmusi küsides, mis on need põhjused. Ja millised olid tagajärjed. Mis ained, põhitegurid, miks need sündmused toimusid. Mis iseloomustas seda aega, mis oli see poliitiline sotsiaalne kontekst? Ei, me käsitleme erinevaid sündmusi ka eraldi. Eesmärgid, mida naisliikumise tuhande üheksasaja kahekümnendate ja tuhande üheksasaja kaheksakümnendatel püstitasid olid seotud eelkõige poliitilise võrdõiguslikkuse kasutamise ja soolise diskrimineerimise lõpetamisega. Tuhande üheksasaja kuuekümnendatel algas ka niinimetatud feminismi teine laine. Feminismi teine laine oli naiste vabastusliikumine, mis oli seotud ka erinevate demokraatlik liikumist, aga üle Euroopa ja kogu maailmas. Feminismi teist lainet iseloomustab ka pessimismi jõudmine teadusasutusse ja teadus erinevatesse teadusharudesse.
Naistel oli ligipääs kõrgharidusele. Olid olemas juba kõrgharitud naised, kes otsisid ka kõrgemaid positsioone ja võitlesid oma õiguste eest ülikoolides. Seda aega iseloomustab ka võitlus.
Võrdsete tööõiguste eest ja majandusliku iseseisvuse eest võrdsete töötasude eest. Ja loomulikult taas rasestumisvastased vahendid ja arusaamad, õigus otsustada oma keha üle.
Need muutused, mis võimaldasid nendel eesmärkidel täituda, olid väga erinevad.
Alustada tuleks ehk tuhande üheksasaja kahekümnendate aastate lõpust majanduskriisist kus naised taas agaramalt osalema tööturul et oma peret toita. Samuti kolmekümnendad neljakümnendad aastad, kui levis üle kogu Euroopa totalitarismi laine. Erinevad totalitaarsed režiimid, teine maailmasõda. Sõda oli ka see aeg, kus naised olid väga ebatraditsionaalse tal töökohtadel. Kindlasti tuleb esile tõsta tuhande üheksasaja neljakümne viiendat aastat ÜRO inimõiguste ülddeklaratsiooni. Selles deklaratsioonis kehtestati esimest korda sooline võrdõiguslikkus. Seal seisab Meie rahvad kinnitama usku meeste ja naiste võrdsetesse õigustesse. Seda aega iseloomustavad ka erinevad rahuliikumised. Ja loomulikult ka see, et naistel oli juba õigus oma valimisõigusi oma poliitilisi õigusi kasutada, mis olid kättevõideldud. Samuti sellest ajastust rääkides ei tohiks tähelepanuta jätta beebi Puma perioodi mis vähendas naiste osatähtsust kus peale sõda. Ühiskond muutus konservatiivsemaks. Naised tegelesid peamiselt majapidamistöödega, mida peeti ka nende kohustuseks ja seeläbi olid isoleeritud. Ei tegeletud enam majanduslike sotsiaalsete poliitiliste õiguslike küsimustega.
Tuhande üheksasaja seitsmekümnendatel ka hariduses. Võrdõiguslikkuse teema muutub järjest aktuaalsemaks. Ning tuhande seitsmekümnendatel võetakse rohkem fookusesse ka koduse vägivalla teema.
Mis on seotud ka naise õigusega oma keha üle otsustada. Olukord oli teistsugune Ida-Euroopas kus naised olid tööturul aktiivselt hõivatud. Neil ei olnud võimalust kodus olla, sest seda peeti pigem töö luusiks. Kui minna konkreetsete teemade juurde, siis haridusvaldkonnas olid muutused ja uuendused seotud eelkõige naiste ligipääsuga kõrgharidusele. Ja sellest lähtuvalt oli ikka ülikoolides rohkem õppejõudusid professoreid. Kes olid naised? Kõrghariduses rõhutati naisteadlaste suuremat rolli tarvidus neid rohkem tunnustada. Järjest rohkem publitseeriti ka feministlikke teadlaste uurimustööd. Ja tekkisid naisuuringud. Naisuuringute fookus ei olnud naistel endil, vaid meeste tormineerimisel ja sotsiaalsel süsteemil. Kuid kaheksakümnendatel ja sealt edasi hakkasid muutuma naisuuringud. Naisuuringute temaatika võiks jagada naisuuringud, mis keskenduvad naisele samuti emantsipatsiooni uuringud, feministliku uuringud ja neljandaks sugupoolte uuringud poliitiliste õiguste kontekstis. Viitama taas ÜRO inimõiguste ülddeklaratsioonile, mis kinnitab meeste ja naiste võrdsed õigused. See moodustab ka niisuguse fundamentaalse väärtuste süsteemi võrdõiguslikkuse jaoks Euroopas. Sest ÜRO ka edaspidi oma erinevates direktiivides süvendab ja kaitseb üha rohkem naiste õigusi. Poliitiliste õiguste kontekstis tuleb kindlasti nimetada kapetefiidani tuhande üheksasaja kuuekümne kolmandal aastal ilmunud raamatud. Naiselik müstika, mis kirjeldab valgenahalise, heteroseksuaalse.
Kodusse suletud karjäärita keskklassi naise frustratsiooni ja mis toob eriti Ameerikas, aga ka Euroopas just Lääne ühiskonnas taas esile naise rolli ühiskonnas ja tema õigused. Lisaks viitaksin ma tuhande üheksasaja kuuekümne üheksandal aastal Carolhanishi poolt kirjutatud seee isiklikum poliitiline mis võtab kokku selle, et kõik need erinevad temaatikat poliitikas erinevad õigused. See on midagi niisugust, mis puudutab igat inimest, mis läheb korda. See puudutab naist.
Kui me räägime sotsiaalsetest ja majanduslikest õigustest siis see on suured erinevused, mis toimus Ida-Euroopas Nõukogude liidus ja mis toimus Läänemaailmas Ida-Euroopas, Nõukogude eliius viiekümnendatel. Naised töötasid täiskohaga ja hoolitsesid oma perede eest. Seevastu Lääne-Euroopas viiekümnendatel, seitsmekümnendatel olid naised näiteks Prantsusmaal, aga ka Saksamaal väga tugevalt määratletud oma abikaasadest. Just abikaasa oli see, kes andis nõusoleku, kas naine tohib avada pangakontot või minna tööle näiteks kuni tuhande üheksasaja kuuekümne teise aastani. Saksamaal oli naisel vaja mehe luba pangakonto avamiseks või siis Prantsusmaal tuhande üheksasaja kuuekümne viiendal aastal. Abielunaised vajasid mehe luba, et töötada. Sellesse perioodi jääb ka suur diskussioon naiste ja meeste võrdsete töötasude üle, mis kestab kuni tänaseni. Tuhande üheksasaja seitsmekümne viiendal aastal võtab vastu Euroopa komisjon naiste ja meeste töötasude võrdsuse printsiibi. Kui me räägime õigusest oma keha üle otsustada siis juba tuhande üheksasaja kahekümnendate on hakatakse Suurbritannias avama kliinikuid, mis tegelevad rasestumisvastase nõustamisega. Järjest rohkem muutub ka seadusandlus ja naistel on võimalik otsustada oma abielu küsimuste üle. Näiteks Eestis võetakse tuhande üheksasaja kahekümne teisel aastal vastu uus abieluseadus, mis muudab olukorda, sest tuhande üheksasaja kahekümne teise aastani kestis Eestis kirikuseadus.
Mis reguleeris abielu küsimusi? Rasedusvastase nõustamise küsimustega seoses hakatakse järjest rohkem rääkima ka abordi legaliseerimist. Huvitaval kombel on just Poola siin üks esimesi maid kus tuhande üheksasaja kolmekümne teisel aastal lubatakse abort meditsiinilistel põhjustel. Samas kuuekümnendad ja seitsmekümnendad on see periood, kus siis naised on taas rohkem koduseinte vahel ja on beebibuum. Järgmisena lähme teemade juurde ja sündmuste juute, mis toimuma tuhande üheksasaja kaheksakümnendatel aastatel kuni tänapäevani ja räägime feminismi kolmandast lainest.
