Toksiline maskuliinsus ja soolise diskrimineerimise põhjused

Praegu me oleme kõnelenud eelkõige, kuidas tänapäeva soolisus, stereotüübid ja põhimõtted mõjutavad naisi. Nüüd läheme meestekesksemaks ning räägime, kuidas need stereotüübid, mida me tekitame ja taastoodame, võivad meestele mõjuda ning teades, kuidas need mõjuvad, miks see siis me ikkagi diskrimineerima. Meie tänased teemad ongi, mis on toksiline maskuliinsus ning miks me ikkagi diskrimineerima?

Toksiline maskuliinsus on midagi, mida on kirjeldatud järgmiselt. See on traditsiooniline meeste käitumismudel, mida seostatakse kahjulike sotsiaalsete ja psühholoogiliste mõjudega. See.. toksilist maskuliinsust iseloomustab näiteks domineeriv käitumine või domineeriva käitumise toetamine. Äärmuslik enesekindlus, emotsioonide mahasurumine, vägivaldne käitumine, tundetus ning seksism. Sellised halvad omadused, mis kipuvad eelkõige meeste juures olema. Mehelikud käitumisviisid, millel ei ole negatiivseid mõjusid, üldjuhul ei kuuluga toksilise maskuliinsus alla.
Toksiline maskuliinsus mõjutab suuresti meeste tervisekäitumist. Näiteks, depressiivsuse puhul ei otsita abi või toksiline maskuliinsus toetab meeste puhul mitme seksuaalpartneri olemasolu ning ka vägivalla kasutamist. Toksilist maskuliinsus iseloomustab ka näiteks suurem suitsiidne käitumine meeste puhul. Mehed teevad rohkem suitsiide kui naised ning sagedasem sõltuvushäirete põdemine kui teiste soo esindajate seas. Samuti vägivaldsem käitumine kodus ning varasem suremus kui naistel või teistel sugudel, lähtudes sellest, et tervisekäitumine on kehvem. Vaimse tervise spetsialistid on välja toonud toksilise maskuliinsuse negatiivseid külgi ka vaimse tervise probleemidele. Nimelt süvendavad vaimse tervise probleeme jäigad soorollid, ebarealistlikud ootused ja väga tugev võitlushimu. Moonutatud mehelikkus meedias ja stereotüüpide võimendamine. Et milline siis õige mees peab olema ja, ja milline see sina pead olema, kui sa soovid olla õige mees? Samuti vähene probleemide tunnistamine, on see siis seotud enda käitumise või ka enda tervisega ning oskamatus abi otsida, mis võib olla tihedalt seotud sellise eelistatud võitlusliku käitumise, oma tunnete mitteäratundmise või hirmuga ennast avada, olla haavatud. Asjaolu, mida on seostatud toksilise maskuliinsus, aga on ka kriminogeensus käitumine. Toksiline maskuliinsus üks-ühele ei tekita kriminogeensus käitumist. Küll aga omadused, oskused ja hoiakud, mida toksiline maskuliinsus endas kannab ja taastoodab, võib toetada keskkonda, kus inimene satub kriminaalsele teele.

Seda on jälgitud ja vaadatud ka vangide suhtarvu mõttes, et, et üldjuhul satuvad vanglasse mehed. Kui me vaatame Eestit statistikat, siis ka Eestis on vangis eelkõige mehed, räägime me süüdimõistetutest, vahistatutest või konkreetselt vangidest. Suhtarvu mõttes on hetkel Eestis vanglates üheksakümmend üks naist ning üle kahe tuhande kolmesajamehi. Üks-ühele ei saa öelda, et jah, toksiline maskuliinsus tekitab kriminogeenset käitumist, seal on väga palju erinevaid põhjuseid. Küll aga võib leida ühiseid jooni sellises mehelikkuses, mis on nende inimeste seas levinud, kes on sattunud vang ..vanglasse.

Kui me aga teame, kui halvasti indiviidile või ka ühiskonnale võivad mõjuda teatud soostereotüübid või teatud hoiakud, nende tekkimine ning taastootmine, siis miks me ennast ei muuda ja miks näiteks me diskrimineerima, on see siis sooliselt või kuidagi teisiti?
Üks põhjus, miks miks on keeruline mitte diskrimineerida, on hirm tundmatu ees. Tehakse nii, nagu on tuttav, tehakse nii, nagu me teame, kuidas on varasemalt tehtud, sest muutus sageli nõuabki teistmoodi tegemist, katsetamist. See võib tuua ka eksimusi, aga neid ei tohiks karta.
Samuti on olulisel kohal ükskõiksus ja teadmatus tagajärgede osas. Me kas ei tea, mida tagajärjed võivad tuua kui värbamegi teistmoodi, kui me peamegi palgaläbirääkimisi teistmoodi või kui me õpetamegi õpilasi teistmoodi. Aga oluline roll on ka ükskõiksusel, et et meid tegelikult ei huvita, mis on minu töö või meie töö tagajärg, mis on selle mõju. Sageli on stereotüüpilised uskumused kombineeritud eelarvamuslike hoiakutega ja emotsioonidega, nagu näiteks hirm. Me diskrimineerima sellepärast et meil on mingisugused varasemad hoiakud inimeste suhtes ja me kas kardame, vihkame, jälestame või ei salli kedagi või midagi. Ja see on see põhjus, miks me, miks me diskrimineerime. Oluline on välja tuua ka põhjusena isiklike vaadete põrkumist avaliku sfääriga.Nii-öelda kognitiivse dissonantsi, kus su sisemaailm ja välismaailm ei käi päris kokku. Selle lahkheli tõttu võib tekkida ka see, et me diskrimineerimine kedagi, kuigi ta ei ole seda väärt või ka see ei ole olnud eesmärk.

Huvitava asjaolu on välja toonud ka Thompson, kes on vaadanud ja uurinud diskrimineerimise tolereerimist. Nimelt on ta märganud, et ajalooliselt vähepriviligeeritud kasuks diskrimineerimist on lihtsam tolereerida kui nende kasuks diskrimineerimist, kes ajalooliselt on olnud suurte privileegidega.

Mida võtta kaasa? Esiteks seda, et toksiline maskuliinsus on omadused ja hoiakud, mida seostatakse mehelikkusega, aga mis võivad mõjuda väga negatiivselt, seda nii meestele kui ka naistele ja teistele ühiskonnaliikmetele. Nendel hoiakutel ja omadustel on seos ka vaimse tervise käitumisega. Aga tihedalt on seos sellega, kas üleüldse palutakse abi kas pöördutakse õigel ajal ning millised on need probleemid, mis välja kujunevad. Hoiakud võivad mõjutada ka kriminogeenset käitumist ning me saime ka teada, et diskrimineerimisel on mitmeid põhjuseid. Ennetamist toetab isiklike eelarvamuste, stereotüüpide ja hirmude tundmine.

Sel nädalal arutasime mitmete teemade üle, Nende hulgas oli soov, sotsialiseerumine soostereotüüpide mõju töökeskkonnale. Analüüsisime ka küsimust, miks mehed ei soovi saada õpetajaks ning vaatasime, mis asi on toksiline maskuliinsus ning miks inimesed ikkagi diskrimineerivad. Järgmisel nädalal keskendume teemale “Minu keha, minu valik”.