Füüsika ülesannete tüübid
13. Katseülesanded
Katseülesanded (ehk eksperimentaalsed ülesanded) on füüsika õppes ülesannete tüüp, kus probleemi lahendamiseks, hüpoteesi kontrollimiseks või lõpptulemuse saamiseks on vaja teha reaalne füüsikaline eksperiment, mõõtmine või vaatlus. Erinevalt teoreetilistest ülesannetest ei piisa siin ainult matemaatilisest arvutuskäigust, vaid õppija peab ise panema kokku katseseadme, valima sobivad mõõteriistad, registreerima andmed ning arvestama reaalsete mõõtemääramatuste ja keskkonnamõjudega.
Seda ülesannete tüüpi kasutatakse praktiliste käeliste oskuste ja eksperimenteerimise julguse arendamiseks, teadusliku meetodi etappide omandamiseks ning teoreetiliste füüsikaseaduste ja reaalse looduse vahelise vahetu seose kogemiseks.
Näide:
Püstitage hüpotees, mis saab kooritud ja koorimata mandariinist, kui asetseda see veega täidetud anumasse. Järgige järgmist mõttekäiku: nähtus -> probleem -> hüpotees -> katse/vaatlus -> järeldus -> hüpoteesi kontroll – kas tõene või väär.
Näide:
Teame, et kui ühendada elektritarbijad jadamisi ja rööbiti, on nende kogutakistused erinevad. Erinevad on ka voolutugevuse ja pinge arvutamise seaduspärasused. Kontrollige seda katsega.
Kui nüüd aga ühendada omavahel jadamisi ja rööbiti kolm AA patareid, mis on selle ahela kogu pinge ja kogu voolutugevus? Tõestage vastust mõõtmistega. Millist järeldust saab teha? Kuidas reeglina ühendatakse patareid? Miks just niimoodi?
