Uuringu käik

Mõtle! Milliste vanuseliste iseärasustega peab arvestama laste uurimist kavandades?

• Uuringule eelneb enamasti kontakt vanematega, kellega lepitakse kokku, mida ja mis eesmärgil uuritakse. Mõnikord võib olla vajalik vormistada vanema(te) nõusolek kirjalikult.
• Laste uurimine sisaldagu näidisülesandeid. Lapsed ei pruugi ainult verbaalsete juhiste põhjal mõista, mida nad tegema peavad.
• Ole valmis uuringu käigus muutma esialgset uurimisplaani, kui lapse jaoks on ülesanded kas liiga keerulised või liiga lihtsad. Eriti erivajadustega laste puhul ei või iial kindlalt ette teada, milline on lapse tase ja seetõttu peaks uuringu kavandama hästi paindlikuna.
• Lapse tegevuse protokollimine peaks olema nii märkamatu kui võimalik, sest laps võib ka sellest tegevusest otsida vihjeid oma tegevuse õigsuse kohta või võib see lihtsalt lapse tähelepanu kõrvale juhtida. Samas peaks protokoll olema võimalikult põhjalik, et analüüsi jaoks oluline info kaotsi ei läheks. Kaaluda võib ka uuringu heli- või videosalvestamist.
• Uurijana ole empaatiline, emotsionaalne ja siiras (lapsed tajuvad, kui täiskasvanu teeskleb).

Kui uurimismeetodiks ei ole parasjagu vaatlus, siis lapse jälgimine kas testi või mõne muu uurimismeetodi kasutamisel annab väärtuslikku lisainfot. Seega, uuringu käigus tuleks ikkagi last vaadelda. Mis on informatiivne?

• lapse välimus
• kuidas suhestub võõra täiskasvanuga
• kust, kuidas ja kas üldse otsib abi
• kas tunneb huvi oma tegevuse ja selle tulemuste vastu
• tähelepanuvõime
• kui kiiresti annab alla raskuste tekkimisel
• ühelt tegevuselt teisele ülemineku kergus