Füüsilise puudega lapsed
 Meenuta! Milles võivad väljenduda füüsilised puuded? |
Oma füüsilise puude tõttu võivad lapsed olla pisut ebakindlamad uutes olukordades ja vajada seetõttu rohkem julgustamist kui eakohase arenguga lapsed. Nad võivad olla teadlikud oma puudest ja võivad üritada seda varjata vältides tegevusi, milles nende puue välja paistab. Nii võivad nad öelda, et ei oska seda ülesannet, kui nad kardavad, et see võib paljastada nende füüsilise kohmakuse või saamatuse. Ja asi ei pruugi siis üldse olla selles, et laps põhimõtteliselt ei oskaks. Sellise käitumise suhtes peaks uurija tähelepanelik olema ja lapse puuet aktsepteerivalt julgustama teda näitama kõiki oma võimeid.
Potentsiaalsed ohukohad füüsilise puudega laste uurimisel
- füüsilise puudega lapsed võivad väsida kiiremini kui teised lapsed;
- kui lapsel märgatakse tähelepanuprobleeme, siis pole lihtne otsustada, kas need tulenevad väsimisest, ravimitest (mida füüisilise puudega lapsed võivad tarvitada) või on see omaette kognitiivne probleem;
- füüsilise puudega lapsed võivad tajuda tugevat pinget, kui peavad ülesandeid sooritama aja peale , sest reagerimise ja soorituse kiirus on neil enamasti madalam;
- füüsiline puue võib välja näha üsna häiriv, nt spastilisus, pidev värin, krambid või kõhetus, aga lapse jaoks on see tema tavaline olek;
- füüsilise puudga lapsel võib esineda ka sensoorseid puudeid, mistõttu tuleb olla tähelepanelik selliste ilmingute suhtes, millest võiks järeldada nägemis- või kuulmisprobleeme. Võimalusel koguda eelnevalt selle kohta taustainfot.
- oht teha järeldusi lapse vaimsete võimete kohta lähtudes tema füüsilisest suutlikkusest;
| Meenuta! Kuidas on omavahel seotud vaimne ja füüsiline võimekus? |
Soovitusi füüsilise puudega laste uurimiseks
- kavanda uurimine rohkem kui ühele korrale, nii jääb uurimiskord lühem ja võib olla kindel, et sooritus ei kannata väsimuse tõttu;
- jälgi, et lapsel oleks füüsiliselt võimalikult mugav, vajadusel tuleb oluliselt muuta mööbli paigutust või muid keskkonna tingimusi;
- kui tundub, et laps vajaks abi, küsi lihtsalt “Kas sa vajad abi?” ja “Kuidas ma peaksin sind aitama?”. Oluline, et sooritus ei jääks selle taha, et laps küll teab, aga ei saa reageerida;
- kui lapse kõne on kahjustatud, siis kasuta piktogramme või leppige kokku mingi muu lapsele sobiv viis, kuidas ta saaks vastata;
- ära räägi lapse eest, kui tal on raskusi sõnade välja ütlemisega. Ole kannatlik ja oota vastus lihtsalt ära. Vajadusel korda seda või sõnasta ringi, et veenduda, kas laps mõtles seda, mis Sinule tundus;
- kui laps on koos abistajaga, siis ära kunagi pöördu oma küsimustega, mis on mõeldud lapsele, abistaja poole. Alati püüa enne küsida lapselt endalt, oota kannatlikult ära vastus ja alles siis, kui midagi jäi segaseks, võid küsida abistajalt üle.