Laste käitumine

motle2.pngMõtle!
Milliste käitumisiseärasustega peaks laste uurimisel arvestama?
  • Lapsed erinevad üksteisest olulisel määral. See on nii ka täiskasvanute puhul, kuid nende erinevused ei mõjuta nii suurel määral uurimise käiku. 
  • Väiksed lapsed ei tea, kuidas uurimissituatsioonis käituda, eriti kui uurimist viib läbi võõras täiskasvanu ja see toimub lapsele võõras keskkonnas. Seega peab uurija last suunama ja selgitama vajadusel, mida lapselt oodatatakse ning mida teha ei tohiks. 
  • Laste meeleolu võib äkitselt muutuda, eriti kui neil läheb igavaks või nad ei saa hakkama ja selle tulemusel võib ka ülejäänud uuring nurjuda. Mõistlik on kavandada uuring selliselt, et vajadusel saaks ülesandeid muuta kergemaks või raskemaks.
  • Väikeste lastega kontakti loomiseks peaks uuringut alustama millegi toreda ja mängulisega. Kui täiskasvanute uurimine algab sageli formaalsete küsimustega nende nime, vanuse, hariduse, elukoha jmt kohta, siis lapsed võivad taoliste formaalsuste peale “lukku minna”.  Koolieelikud ja koolilapsed küll sellest enamasti ära ei ehmata, kuid erivajadustega laste uurimine võiks siiski alata mängulisemalt.
  • Lapsed ootavad uurimise käigus tagasisidet selle kohta, kuidas neil läheb. Oluline on lapsi kiita ja julgustada, kuid arvestada siinjuures, kas konkreetse uurimisvahendi seisukohast on lubatav anda sisulist tagasisidet lapse tulemuste kohta. Kui kiita õigete vastuste eest, võivad lapsed hakata otsima uurija käitumisest vihjeid selle kohta, kuidas ülesannet lahendada ja sel juhul võib olla tulemus rohkem uurija kui uuritava oma. Alati on aga kohane kiita last selle eest, et ta püab ja pingutab ja uurijaga koostööd teeb. Seega, kiita pigem pingutuse mitte konkreetse vastuse eest!
  • Lapsed väsivad üsna kiiresti, mistõttu tuleks uurimistegevused kavandada suhteliselt lühikesed ja vaheldusrikkad. Samuti peab arvestama, et üks uurimiskord ei oleks liiga pikk, vajadusel tuleks kavandada mitu uurimiskorda. 
Accept Cookies