Nägemispuudega lapsed
 Meenuta!Milliseid raskusi kogevad nägemispuudega lapsed tegutsemisel ja suhtlemisel? |
Enne lapsega kohtumist tee selgeks, milline on lapse nägemisjääk ja kui hästi ta suudab seda kasutada. Kui nägemisele ei saa üldse toetuda, tuleb seda arvestada vahendite valikul – nt kahemõõtmelised pildid, mida laste uurimisel palju kasutatakse, tuleb välja jätta.
Täiesti pimedate laste uurimisel ei saa nägemisinfole üldse toetuda, kasutada tuleb reaalseid objekte ning sõnu. Funktsionaalselt pimedate laste uurimisel tuleb samuti kasutada reaalseid objekte, mida saab kompida, kuid samas võib eeldada, et lapsed ka näevad suuri objekte ning eristavad nende kuju. Samuti võib eeldada, et nägemisjääk aitab neil paremini uurimissituatsioonis orienteeruda. Madala nägemisvõimega laste uurimisel saab kasutada vahendeid, mis eeldavad nägemist, kuid tuleb veenduda, et laps kasutab ka vajalikke abivahendeid – prille vmt.
Soovitusi nägemispuudega laste uurimiseks
- Kui uuring viiakse läbi lapsele võõras keskkonnas, võta aega, et lapsele ruumi tutvustada. See vähendab lapse ebakindlust. Samuti tutvusta ennast ja luba lapsel ennast soovi korral ka kompida.
- Ära räägi valjemini kui tavaliselt, laps võib olla pime, kuid see ei tähenda, et ta ei kuule. Enamasti orienteeruvad nägemispuudega lapsed nagunii teravdatult kuulmisinfole ning püüavad seetõttu kinni ka suhteliselt vaiksed helid.
- Madala nägemisvõimega laste uurimisel jälgi, et alus (laud või põrand), millele uurimisvahendid pannakse, ei oleks viimastega sama värvi. Samuti võiksid vahendid ise olla võimalikult kontrastsetes toonides.
- Veendu, et valgus oleks piisavalt hele, kuid samas ei tohiks see laualt või uurimisvahenditelt vastu peegeldada.
