Autismiga lapsed
 Meenuta! Millised on autismiga laste käitumisiseärasused? |
Autismiga laste uurimise põhiliseks raskuseks on ilmselt see, et need lapsed ei ole huvitatud kontaktist ega koostegutsemisest. Kõne arengu probleemide tõttu on neil raske mõista suulisi juhiseid, samuti ei ole jäljendamine nende tugevam külg, mistõttu ka ülesande ette näitamine ei pruugi anda soovitud tulemusi. Tavalised võtted, mida uurijad kasutavad laste julgustamiseks, nagu nt naeratus, ei oma nende laste juures oodatud mõju.
Kogu infot lapse suhtlemisoskuste kohta
Autismiga laste puhul on see eriti oluline vähemalt kahel põhjusel. Ühest küljest on suhtlemisraskused neile lastele väga iseloomulikud ja samas ilma suhtlemiseta ei ole uuringu õnnestumine tõenäoline, mistõttu tuleb kontakti loomise nimel kindlasti vaeva näha. Teisest küljest erinevad need lapsed üksteisest väga oluliselt oma suhtlemisviiside poolest, mistõttu ei saa lähtuda mingist üldisest teadmisest, et kõik autismiga lapsed suhtlevad just mingil kindlal viisil ja uurima minnes saab sellest lähtuda. Mõistlik on küsida vanematelt konkreetse lapse suhtlemisoskuste ja -iseärasuste kohta või koguda neid andmeid vaatluse teel. Keskenduda tuleks järgmisele infole:
- mil määral suudab laps järgida lihtsaid juhiseid, nt vaata siia!, kuula!, näita mulle …! jne?
- kas laps suudab reageerida uurija küsimustele vastates “jah” või “ei”?
- milliseid kommunikatsioonivahendeid laps mõistab ja/või kasutab – sõnad, zestid, viiped, piktogrammid?
- kas laps oskab lugeda?
- kas lapsel on mingeid ainult temale omaseid reageerimisviise teiste inimestega suheldes?
Vaatluse teel võiks jälgida, kuidas suhtlevad lapsega talle tuttavad inimesed ning ka ise uurimisel selliseid võtteid kasutada.
Soovitusi autismiga laste uurimiseks
Autismiga lastele on iseloomulik vaimse arengu häirumine, mistõttu tuleks uurimisel kasutada vahendeid, mis sobivad kronoloogilise vanuse mõttes nooremate laste uurimiseks. Võib osutuda vajalikuks uurimist alustada mitmeid aastaid noorematele lastele mõeldud ülesannetest. Samas, Aspergeri sündroomiga laste uurimisel võib olla vajadus teatud tüüpi ülesanded valida just vanematele lastele mõeldute hulgast.
Arvestades autismiga laste kõneprobleeme, peaks uurimisel kasutama ülesandeid, mis võimaldavad mõõta eraldi kõnelisi oskusi ja ülejäänud intellektuaalseid oskusi. Kui uurida nt lapse mälu või mõtlemist kõne vahendusel, saab oluliselt kehvemad tulemused kui ülesannetes, kus kõne osalus on viidud miinimumini.
Omapäraste suhtlemisoskuste tõttu on oht, et autismiga laste vastuseid ignoreeritakse või ei taibata uurimisel kasutada võtteid, mis tunduvad olevat lapse arengust eespool. Näiteks võib lapse verbaalsete oskuste arengu järjekord olla ebaootuspärane. Nii võib näiteks laps, kes ei räägi, osata lugeda. Kui nüüd otsustada tema verbaalse võimekuse üle suulise kõne põhjal, ei pruugi tulla selle peale, et uurimisel saab toetuda lapse lugemisoskustele ehk kasutada kirjalikku kõnet.
Uurimisel võib segadust tekitada lapse kajakõne. Tundub, nagu lapsed kasutavad seda täiesti kontekstiväliselt, kui otsustada öeldu sisu põhjal. Samas on uuringud näidanud, et kajakõnet kasutades võib laps reageerida millelegi, mis hetkel toimub, kuigi teeb seda justkui täiesti kontekstiväliselt. Nii võib juhtuda, et uurija tõlgendab lapse kajakõnet kui midagi, mis juhtus juhuslikult ja teha järelduse, et laps ei mõistnud korraldust ega osanud ülesannet täita. Võib aga olla, et kajakõnega reageeris laps millelegi, mida ta mõistis, kuigi ülesannet ta täita ei oska. Kuna aga kajakõne tundub sedavõrd kontekstiväline asi, siis pole midagi imestada, et seda tõlgendatakse pigem kui antud hetkest eemalviibimist.