Meetodid ja vahendid
 Mõtle! Millised meetodid sobivad laste uurimiseks ja mille poolest peaksid laste uurimisel kasutatavad vahendid erinema täiskasvanute uurimiseks sobivatest vahenditest? |
Nii meetodite kui vahendite valikul tuleks lähtuda sellest, milline on antud vanuses laste juhtiv tegevus, juhtiv tunnetusprotsess ja valdav mõtlemise liik:
- Kõigis vanustes sobivad laste uurimiseks standardiseeritud testid, mis on just selles vanuses laste uurimiseks välja töötatud.
- Mida väiksem on laps, seda suurem osakaal on vaatlusel.
- Lisaks vaatlusele saab kasutada ka mitteformaalseid hindamisprotseduure, nt anda lapsele täita erinevaid mängulisi ülesandeid.
- Küll aga tuleb laste uurimisel piirata küsitlusmeetodi kasutamist, kuna laste verbaalsed oskused on veel vähesed. Samas saab küsitleda lapse vanemaid, kellelt saab olulist lisainfot lapse senise arengu kohta ning lapse koduse käitumise kohta.
- Vahendite valikul arvesta, et pisemad lapsed tegutsevad põhiliselt reaalsete objektidega, millele võivad lisanduda ka pildid, kuid need ei tohiks uurimisvahenditena domineerida.
- Viiendast eluaastast võib kasutada suures osas pilte, mis algul peaksid olema reaalsetele asjadele võimalikult sarnased. Laste vanuse kasvades võivad pildid muutuda abstraktsemaks.
- Alates koolieelsest vanusest lisanduvad ka verbaalsed ülesanded, millele pilte enam juurde ei esitata, kuid sellised ülesanded ei tohiks domineerida mitte enne 12.eluaastat.
- Kuigi juba algklassides õppivate laste uurimisel kasutatakse vahendeid, mis sisaldavad kirjalikku kõnet (sõnakaardid), võib alles 12.eluaastast minna üle ülesannetele, mis esitatakse kirjalikult.
- Tulenevalt sellest, et laste arengus toimuvad suured muutused suhteliselt lühikese aja jooksul, peab ka aastase vanusevahega laste uurimiseks kasutama erinevaid ülesandeid ja/või vahendeid.
