Intellektipuudega lapsed
 Meenuta! Mille poolest erinevad intellektipuudega lapsed eakaaslastest? Mõtle, kuidas see võiks uuringu käiku mõjutada? |
Intellektipuudega laste uurimisel peab kindlasti arvestama kahe asjaoluga. Esiteks sellega, et nende vaimne vanus on kronoloogilisest oluliselt madalam ning seetõttu tuleb valida sellised uurimisülesanded ja vahendid, mis on mõeldud nooremate laste uurimiseks. Teiseks sellega, et nende laste käitumine võib olla kohati päris ettearvamatu ning mõnikord võiva nad ilmutada selget negatiivsust uurimise vastu. Oluline on, et uurija säilitaks rahu ja positiivse suhtumise ega laseks end lapse jonnihoogudest või ka agressiivsuse ilmingutest heidutada.
Soovitusi intellektipuudega laste uurimiseks
Kuna intellektupuudega lapses tekitavad uudsed asjaolud segadust, siis tuleks teda võimaluse korral uurida talle tuttavas keskkonnas. Nii saab vähendada “halva“ käitumise tõenäosust.
Kasulik on uuringu alguses esitada lapse jaoks eeldatavasti tuttavaid või lihtsaid ülesandeid, et laps saaks kohe eduelamuse. Hiljem saab ta sel juhul paremini hakkama ka raskemate ülesannetega. Samas ei soovitata ka ühtlaselt raskemaks minevaid ülesandeid vaid vaheldada omavahel kergemaid ja raskemaid.
Mida tõsisema intellektipuudega on tegemist, seda madalama taseme oskuste olemasolu tuleks uurida:
- mis mõjub lapsele positiivse kinnitusena ehk mida saaks lapse arendamisel kasutada tema motiveerimiseks?
- kas ja kuivõrd on laps võimeline jäljendama täiskasvanu tegevusi – kas ainult lihtsaid liigutusi või esemetega tegutsemist?
- kas ja milliseid suulisi korraldusi laps täidab?
- mil viisil laps ennast väljendab, kas ta kasutab sõnu?
- millised on lapse eneseteenindusoskused?
Raske ja sügava intellektipuudega laste uurimisel tuleks keskenduda sellele, mida laps ümbritsevast tajub, kas ta jälgib liikuvaid objekte, kas ta võtab silmkontakti ehk laiemalt, kuidas ta keskkonnas toimuvale reageerib. Samuti on oluline välja selgitada lapse motoorne võimekus – kas haarab esemeid ja kas kasutab nendega tegutsedes kahte kätt või mitte, kas laps istub ja kas ta on võimeline ruumis liikuma? Ka tõsise vaimse alaarengu korral tuleb kindlaks teha lapse oskuste hetketase ja lähima arengu tsoon ning mitte piirduda tõdemusega, et lapsel pole mitte ühtegi oskust eakohasel tasemel.
