Viitamise eesmärk ja põhimõtted

Me kasutame oma töödes palju erinevate autorite loodud tekste, fotosid, ideid, väiteid, andmeid jm. Seega peame me teistele autoritele viitama, lisades oma töösse info kasutatu kohta.

Allikmaterjalidele viitamine on osa tänapäevasest digipädevusest. Kõige rangemad nõuded viitamisele on teadusmaailmas, kuid autori ära märkimine on asjakohane ka sotsiaalmeedias või ajaveebis, sel juhul võib reegleid olla vähem.

Miks viidata?

Oma töös eristatakse teiste mõtted ja loodud materjalid selgelt ning viidatakse nende autoritele.

• Viitamine  näitab lugupidamist teise autori suhtes, on teda tunnustav.
• Annab  loodule usaldusväärsust ja näitab, et argumente toetavad selged tõendid.
• Korrektne viide aitab vajadusel tagasi pöörduda algallika juurde, kui näiteks on vaja kontrollida andmeid.
• Täpsed ja asjakohased viited aitavad vältida süüdistusi plagiaadist.

Autoriõiguse seaduses §-s 19 on kirjas, et kui  teost kasutatakse vabalt  teaduslikel, hariduslikel, informatsioonilistel ja õigusemõistmise eesmärkidel, tuleb kindlasti ära näidata teose autori nimi, teose nimetus ja avaldamisallikas. (Autoriõiguse seadus, 2017)

Millised andmed vajavad viitamist?

• Teiste autorite tekstimaterjalid. Neid kasutakse kas neid tsiteerides või refereerides.

Tsitaat: sõnasõnaline väljavõte mingist tekstist viitega autorile või allikale. Viide märgitakse kohe peale lause lõpu jutumärke.

Näiteks: Lennart Meri on öelnud: ”Inimene kui õppimisvõimeline olevus liigub tuntud minevikust tundmatusse tulevikku.” (Meri, 1976)

Refereerimine: vabas vormis teise autori seisukohtade edasiandmine oma sõnadega. Sellisel juhul jutumärke ei kasutata ja viidatakse kindlasti algallikale või autorile. 

Viidata tuleb teiste autorite poolt loodud

• andmed
• graafikud, tabelid, video, multimeedia jne
• fotod ja illustratsioone
• ideed või mõisted
• teooriad
• arvamust või analüüsi
• muusikat või muud esitusmeediat
• arvuti kood
• kujundused, joonised või plaanid

Kui töös on kasutatud teiste autorite loomingut ilma, et neile viidataks, siis on tegu loomevarguse ehk plagiaadiga. Vaid laialt levinud teadmiste puhul, näiteks et Eestis on 15 maakonda, ei ole viite puudumine viga. Samuti ei pea viitama valemitele.

 Viitamise põhimõtted

1. Kogu töös kasutatakse ühtset viitamisstiili.

2. Viide koosneb kahest osast:

• tekstisisene viide;

• viitekirje kasutatud kirjanduse loetelus.

3. Teiste autorite loomingule tuleb viidata ka esitluses, videos jms.

Selleks, et digitaalsed materjalid oleksid kiirelt leitavad, kasutatakse nende loomisel metaandmeid. Viitamisel on olulised andmed autori(te) nimi, pealkiri, mis tüüpi materjaliga on tegu, millal materjal loodi/muudeti, veebilehe aadress. Ärge unustage oma loodud materjalidele lisamast andmeid autori ja töö kohta!