MLA stiil

MLA (Modern Language Association) viitamisstiil on laialt levinud humanitaarteadustes, eriti keele ja kirjanduse valdkonnas. Tekstisisesed viited MLA stiilis paigutatakse sulgudesse tsitaadi või refereeritud lause taha, kuid viite sisu võib olla erinev ja sõltub kasutatud allika tüübist. Kasutatud allikate loetelu vormistatakse tähestikulises järjekorras. (MLA In-Text Citations, 2017)

Paberväljandele viitamisel kasutatakse autor-leheküljenumber viitamist, kus tekstisiseses viites on sulgudes publikatsiooni/artikli autor ja kasutatud teksti lehekülje number ilma komata.

• Romantismi ajastu luulet võib iseloomustada kui spontaanset võimsate tunnete puhangut (Wordsworth 263).

Kui tuua autor välja teksti sees, siis sulgudesse jäetakse vaid lehekülje number.

• Wordsworth’i arvates oli romantismi ajastu luule spontaanne võimsate tunnete puhang (263).  

Kui autoriks on asutus, siis sulgudes on asutuse nimi (või selle abbreviatuur) ja lehekülje number: (TLÜ 24).

Kui viidatud teosel puudub autor, tuleb kasutada selle pealkirja esimesi sõnu jutumärkides, millele lisada leheküljenumber.

• Põhja-Ameerikas on märgata rohkem kliimasoojenemise poolt mõjutatud kohti, kuna seal on võimalik saada rohkem informatsiooni kliimamuutuste kohta ja on läbi viidud palju selleteemalisi uuringuid (“Impact of Global Warming” 6).

Kui sama perekonnanimega autoreid on mitu, lisatakse eesnime initsiaal: (R. Miller 12).

Mitme autori puhul on kaks varianti: kahe autori puhul tuuakse välja mõlema autori nimed ja lehekülje number.

• Autorid väidavad, et pealiskaudne lugemine on … (Best ja Markus 9)

• Best ja Marcus väidavad, et teksti tuleb lugeda sõna-sõnalt… (9)

Kui autoreid on rohkem kui 2, siis märgitakse esimese autori nimi ja teiste kohta lisatakse ladinakeelne lühend et al.

• (Franck et al 327) või eestikeelne variant (Franck jt 327).

• Francki jt arvates … (327).

Sama autori mitme teose kasutamise puhul kasutatakse kas raamatu või artikli pealkirja ja leheküljenumbri viitamist, kusjuures raamatu pealkiri kirjutatakse kursiivis ning artikli pealkiri jutumärkides.

• Toad täideti kaskedega, et oleks parem uni ja toit paremini maitseks (Tõde ja õigus 246).

• Agentuur tõdeb uuringu põhjal, et paljude Euroopa kodanike arvates võib majanduskriis avaldada negatiivset mõju tööohutusele ja -tervishoiule (“Mida arvavad töötajad…” 28).  Võib lisada ka autorinime, kui seda pole mainitud tekstis (Johanson, “Mida arvavad töötajad…” 28).

Kui kasutate oma töös sama perioodilise väljande erinevaid numbreid, siis tuleb sulgudesse lisada tsiteeritava väljaande number, siis koolon ja siis leheküljenumber või numbrite vahemik.

• Nagu mainitaske ajakirjas Hea Laps on meie kõige ohtlikum seen valge kärbseseen (11: 14-15).

Viited veebiallikatele

MLA stiili puhul enamasti ei tooda kasutatud veebiallikad sulgudesse eraldi välja. Pigem soovitatakse lihtsalt mainida autori nime või allika pealkirja otse oma materjali tekstis. Väga oluline on siiski kõik kasutatud allikad materjali lõpus allikate loetelus välja tuua.

Video/animatsiooni ja helisalvestise puhul märgitakse sulgudesse kasutatud materjali täpne ajaline asukoht (00:02:15 – 00:02:35).

NB! Viited digitaalsetele perioodika artiklitele ja e-raamatutele on siiski sama põhimõttega, nagu paberkandjal teavikute puhul, ehk autor ja lehekülje number või pealkiri ja leheküljenumber sulgudes.

Kokkuvõtteks on tekstisisene viitamne MLA stiili puhul paindlik ja mitte nii range nagu APA puhul, andes autorile mitmeid võimalusi allika päritolule viidata. Autor saab ise otsustada, mida ta peab oluliseks sulgudesse välja tuua ja mida teksti sees mainida.

Kasutatud allikate loetelu kirjed tuleb siiski vormistada väga range süsteemi järgi.