Viitamise ABC

Kasutatud allikate loetelu APA

Iga materjali/teose/publikatsiooni lõppu tuleb lisada täielik kasutatud allikate loetelu. Nende abil on materjali kasutajatel võimalik näha, milliseid allikaid te kasutasite, hinnata neid ja vajadusel ka leida.

Kõik materjali sees viidatud allikad peavad kajastuma kasutatud allikate loetelus!

Iga allika kirje peab APA standardi järgi sisalda järgmisi andmeid:

  • materjali autori nimi (nimed);
  • väljaandmise aasta (kuupäev);
  • materjali pealkiri;
  • andmed materjali ilmumiskoha kohta.

NB! Õigeks kirje vormistamiseks määra kindlaks kõigepealt kasutatud materjali liik, millele viitad: kas see on ajakirja artikkel, raamat, raamatu peatükk, veebilehekülg, blogipostitus vm, sest kirje vormistus sõltub teose tüübist.

Viited raamatule, monograafiale, seadusele: Autori perenimi, initsiaal. (Ilmumisaasta). Pealkiri. Ilmumiskoht: Kirjastus.

  • Hirsijärvi, S., Remes, P., & Sajavaara, P. (2005). Uuri ja kirjuta. Tallinn: Medicina.

  • Laherand, M.-L. (2008). Kvalitatiivne uurimisviis. Tallinn: Infotrükk.

Seadused ei kuulu autoriõiguse kaitse alla (neil ei ole autoreid) ja neile viidates tuleks järgida põhimõtteliselt samu reegleid nagu ilma autorita raamatu puhul, st viidata seaduse nimele ja aastale, aga ilma väljaandja ja väljaandmise kohata. Näiteks:

Viited artiklitele paberväljaandes

Ajakirja artikkel: Autori(te) nimi/nimed, initsiaal(id) (Ilmumisaasta). Artikli pealkiri. Ajakirja nimi, aastakäik, artikli leheküljed.

  • Aarma, L. (2000). Eestikeelsete raamatute kirjastaja Johann Fischer. Raamatukogu, 2, 17-21.

  • Virkus, S. (2008). Use of Web 2.0 technologies in LIS education: experiences at Tallinn University, Estonia. Program: electronic libraries and information systems.  40(3),  262 – 274.

Ajalehe artikkel: Autori(te) nimi/nimed, eesnime initsiaal(id). (Ilmumisaasta). Pealkiri. Ajalehe nimi, kuupäev. Lubatud on ka teistsugune variant, kus sulgudes on ajalehe ilmumiskuupäev ja kirje lõpus välja toodud artikli leheküljenumber.

  • Veidemann, R. (2001). Toots, Tali või Tiugu presidendiks. Postimees, 15. september.

  • Vaid iga kolmas eestlane suhtleb Eesti venelastega. (10.11.2008). Postimees, lk. 8.

Veebikirjutis vm digitaalne allikas

Digitaalsel kujul olevatele allikatele kehtivad samad reeglid, mis paberkandjal olevatele. Kirje lõpus peab lihtsalt kajastuma allika kasutamise/vaatamise aeg ning selle veebiaadress või doi-number, mis on elektrooniliste allikate (nt teadusartiklite) identifitseerimiskood; doi kaudu viitamisel ei ole vaja lisada kasutamise aega või muud veebiaadressi.

  • Zahda, S.A.A. (2007). Electronic books: Fad or Future? Vaadatud 12.11.2016  http://www.scribd.com/doc/127635/Electronic-books-EBook-Fad-or-Future

  • Teadusartikkel veebis: Chesser, W. D. (2011). The E-textbook Revolution. ALA TechSource, 8. Vaadatud 17.08.2017 https://journals.ala.org/index.php/ltr/article/view/4426/5143

  • Teadusartikkel veebis doi numbriga: Maynard, S., Cheyne, E. (2005). Can electronic textbooks help children to learn? The Electronic Library, 23:1,103-115, doi: 10.1108/02640470510582781

  • Ajalehe artikkel veebis, ilma autorita: Telia meistriklass: 10 sammu, kuidas kottida eestlasi. (25.10.2017). Eesti Ekspress. Vaadatud 26.10.2017 http://ekspress.delfi.ee/teateid_elust/telia-meistriklass-10-sammu-kuidas-kottida-eestlasi?id=79932554 
  • Ajalehe artikkel veebis: Mõttus, A. (26.10.2017). Eestimaise toidu tootearenduses löövad lisaks tehnoloogidele kaasa ka kooliõpilased. Maaleht. Vaadatud 26.10.2017 http://maaleht.delfi.ee/news/maaleht/tarbija/eestimaise-toidu-tootearenduses-loovad-lisaks-tehnoloogidele-kaasa-ka-kooliopilased?id=79962934

Videod, taskuhääling ehk podcastid, pildid jms

Veebis oleval audiovisuaalsel materjalil võib sageli olla puudulik info autorite või loomise kuupäevade kohta. Kirjesse tuleb lisada nii palju infot, kui teil on võimalik leida: avaldaja/autori kasutajanimi, viimase uuendamise kuupäev või siis vaatamise kuupäev.

YouTube’is on võimalik klõpsata video avaldaja kasutajanimel ning siis näeb autori kohta rohkem infot, nii saab märkida autoriks asutust või konkreetset inimest.

Riiklikud dokumendid

Viitamine tarkvarale

Kui mainite/kirjeldate oma materjalides erinevat tarkvara (sh veebipõhist) või nutiseadme rakendusi, arvutimänge, siis teatud juhtumite puhul peab tarkvarale viitama. Viitama ei pea üldlevinud tarkvara kasutamise puhul (nt MS Office, Adope Photoshop, SPSS, SAS), küll aga peab seda ära nimetama ja soovitavalt sulgudes märkida kasutatud tarkvara versioon (McAdoo, 2015).

  •  Eksperimendi tulemused sisestati Microsoft Exceli programmi (Microsoft Office Professional 2016).

Kui kasutate/kirjeldate oma materjalides veebipõhiseid rakendusi, siis tuleb neid samuti nimetada ja nime järel sulgudesse lisada rakenduse veebiaadress. Kasutatud allikate sekka kirjeid ei tehta.

  • Uuringu tulemusi töödeldi rakenduse SurveyMonkey (https://www.surveymonkey.com) abil. 

Mobiilrakenduste ehk äppide, arvutimängude ja spetsiifilise tarkvara (mida tuleb arvutisse paigaldada ja mis ei ole üldlevinud) mainimise puhul peaks nendele viitama nii teksti sees kui vormistama ka kirje. Tekstisisese viite puhul lisatakse ka tarkvara/rakenduse versiooni number, kui see on teada.

  • Kasutasime õppijatega arvutimängu Minecraft (Mojang Synergies AB, 2017).
  • Tunnis uurisime äppi “Eesti Linnud” (versioon 1.4; Eesti Ornitoloogiaühing, 2017).

Kirje vormistamisel kehtivad samasugused reeglid: autor, kuupäev, pealkiri, allika liik nurksulgudes, asukoht. Kui autor pole teada, siis alustage pealkirjast.

  • Wondershare Filmora (2017). Filmora [arvutitarkvara].  Vaadatud https://filmora.wondershare.net/ 
  • Eesti Ornitoloogiaühing (2016). Eesti linnud [mobiilirakendus]. Leitud rakenduse e-poes AppStore.

  • Mojang Synergies AB (2017). Minecraft [arvutimäng]. Vaadatud https://minecraft.net/

Teinekord tuleb teha üsna palju uurimistööd, et leida vajalikud andmed, nt äppide puhul peab avama konkreetset äppi rakenduste poes ja lugema infot selle kohta, tavaliselt on seal kenasti välja toodud autorid, versioon jm oluline info. Kui tegijate arv on suur, tasub uurida, kellele kuuluvad autoriõigused (copyright-märk) ja viidata temale (enamasti on see asutus).

Mõttekoht: millist tarkvara võib pidada üldlevinuks? Sellele otsest vastust ei ole ja see on teie kui autori otsustada. Küll aga võiks viidata avatud lähtekoodiga või vabavaraliste programmide loojatele, eriti neile, mida on loonud väiksemad tegijad ja mis ei ole väga laialt levinud. 

Eelmine
Järgmine