Viitamise reeglid ja stiilid

Viitamine ja kasutatud allikate välja toomine oma materjalides on äärmiselt oluline ja vajalik. Aga kuidas seda teha ja mismoodi vormistada?

On olemas mitmeid üldtunnustatud viitamisstandardeid ja reegleid, mida kasutatakse näiteks haridusasutustes üliõpilastööde või muude teaduspublikatsioonide vormistamiseks. Kuid neid võib aluseks võtta ka muude teoste loomisel: referaadid, esseed, blogipostitused, õppematerjalid jne.

Üldjoontes saab viidata kahel erineval viisil.

1. Nimi-aasta viitamine  – tekstisisnene viide on sulgudes kasutatud allika autori perekonnanimi ja teose väljaandmise aasta – (Tamm, 2017), kasutatud allikad loetletakse materjali lõpus tähestikulises järjekorras autori perekonnanime järgi.

2. Numbriline viitamine – tekstisisene viide on nurksulgudes number –  [2] – ning kasutatud allikad on esitatud nummerdatult nende esmakordse esinemise järjekorras. Numbrilise viitamise puhul saab viidete numbrid teksti kirjutada alles siis, kui töö on valmis ja kirjanduse loetelu lõplik. Kuid appi saab võtta ka MS Wordi ja valida viitamisstiiliks ISO 690 Numerical Reference 1987, mis aitab teil allikate loetelu automaatselt vormistada. Samas ei ole antud viitamise viis enam laialt kasutatav ja nt APA 6-ndast käsiraamatust üldse eemaldatud.

Kolm rusikareeglit, millest viitamisel tuleks lähtuda (Viitekirjete vormistamine, 2014).

1. Algallikale peab viitama iga kord kui parafraseerite, jutustate kokkuvõtlikult ümber, tsiteerite või kopeerite teise autori loomingut – ükspuha, kas tegemist on tekstilise, graafilise või audiovisuaalse materjaliga.
2. Viide esineb tavaliselt kahes kohas erineva detailsuse astmega: teksti sees ja teksti lõpus kasutatud kirjanduse loetelus. Neist esimene viide peab olema piisavalt täpne, et selle abil võiks üheselt määrata, millise detailse viitega kasutatud kirjanduse loetelus tegemist on.
3. Ühes tekstis (õppematerjalis, essees, referaadis) tuleks kasutada läbivalt ühte konkreetset viitamise stiili.

Kõige tuntumad on APA, MLA ja Chicago viitamisstiilid. Viitamisstiilide erinevused on tingitud ainevaldkonnast, kus konkreetset stiili on parem rakendada, nt sotsiaalteaduste puhul kasutatakse APA stiili, keeleteadustes ja humanitaarias  MLA stiili ning Chicago viitamisstiil on levinud äri-, ajaloo- ning kunstide valdkonnas.

Käesoleva õpiobjekti raames tutvume lähemalt kahe stiiliga: APA ja MLA.

Antud teema lõpeb harjutusega ja enesekontrollitestiga, mille abil saate saadud teadmisi kinnitada.