Sihitis eesti keeles

Harjutus 2

Leidke lausetest sihitised ja kirjutage need lünkadesse. 

Harjutuse katsete arv ja sooritamiseks mõeldud aeg pole piiratud.

Leidke lausetest sihitised. Kirjutage need lünkadesse (NB! kui sihitisel on täiend|siis kirjutage lünka terve sihitisfraas). Kuidas põhjendate täis- ja osasihitise kasutamist nendes lausetes? Mõelge iga lause puhul oma põhjendus ja kontrollige seda|klõpsates sõnale "Põhjendus".

 

1. Sa tohid nüüd selle jäätise ära süüa.

Põhjendus:

Selles lauses on täissihitis (selle jäätise)|sest täidetud on mõlemad täissihitise kasutamise tingimused: 1) tegevus on tulemuslik (tulemuslikkust rõhutab ühendverbi ära süüa koosseisu kuuluv abimäärsõna ära) ja 2) sihitis ise märgib tervikut. Täissihitis on omastavas|kuna puuduvad erintingimused|mis nimetavas käändes täissihitist nõuaksid.

2. Ma ei söönud oma putru ära.

Põhjendus:

Sihitis oma putru on osastavas|kuna kuulub eitava verbi ei söönud ära juurde. Kuigi öeldisverb on ühendverb|mille koosseisu kuulub tulemuslikkust märkiv abimäärsõna ära|on eitus tugevam sihitise vormi mõjutaja ja sihitise kääne valitakse lähtudes eitusest|mitte abimäärsõna ära olemasolust.
 
3. Vanaema korjab igal sügisel seeni.

Põhjendus:

Sihitis seeni on osastavas|kuna tegevus on korduv ja seente hulk pole kindlaks määratud.
4. Palun pane uks kinni!

Põhjendus:

Lauses on täissihitis (uks)|kuna täidetud on mõlemad täissihitise tingimused korraga: tegevust (panemist) käsitleme lõpuni jõudvana ja sihitis (uks) on tervik. Täissihitise kääne on nimetav|kuna sihitis kuulub käskivas kõneviisis verbi juurde.

5. Detsembris küpsetatakse paljudes peredes piparkooke.

Põhjendus:

Sihitis piparkooke on osastavas|kuna piparkookide hulk ega olemus pole määratletud|sihitis ei ole kindel tervik|seda võib mõista nii|et küpsetatakse natuke mingisuguseid piparkooke.

6. Pärast lõunavaheaega jätkasime tööd.

Põhjendus:

Jätkama on partitiiviverb|mis nõuab alati osastavas käändes sihitist. Täissihitist ei ole selle verbiga võimalik kasutada.

7. Kui kodust välja lähed|võta telefon kaasa!

Põhjendus:

Lauses on täissihitis (telefon)|kuna täidetud on mõlemad täissihitise tingimused korraga: tegevus (võtmine) viiakse lõpule ja sihitis (telefon) on üks tervik. Täissihitis on nimetavas käändes|kuna öeldisverb võta kaasa on käskivas kõneviisis (omastav ei ole sel juhul võimalik).

8. Võtke mind ka reisile kaasa!

Põhjendus:

Lauses peaks sisu põhjal olema tegelikult täissihitis|kuna tegevus jõuab lõpule ja sihitis ise märgib tervikut. Selles lauses on sihitiseks erandliku vormikasutusega asesõna mina|mis on osastavas nendes kontekstides|milles nimisõna oleks nimetavas|asesõnad mina ja sina ei saa sihitisena nimetavas käändes olla. Võrdle: Võta laps ka reisile kaasa! Nimisõnaline sihitis oleks samas lauses kindlasti nimetavas.

9. Peetril avanes võimalus uus töökoht saada.

Põhjendus:

Lauses on täissihitis (uus töökoht)|kuna täidetud on mõlemad täissihitise tingimused korraga: tegevus (saamine) jõuab tulevikus lõpule ning sihitis ise (uus töökoht) on üks tervik. Täissihitis on nimetavas|kuna see kuulub sellise da-infinitiivi juurde|millega omastava kasutamine ei ole grammatiliselt võimalik (vt alapeatükki 3).

10. Jüri tegi Marile abieluettepaneku.

Põhjendus:

Lauses on täissihitis (abieluettepaneku)|kuna tegevus (tegemine) on juba lõpetatud ja sihitis (ettepanek) on üks tervik. Täissihitis on omastavas|kuna ei ole eritingimusi|mis nimetavat nõuaksid.