Sihitis eesti keeles

2. Erandid täis- ja osasihitise kasutamisel: arvsõnaline ja asesõnaline sihitis

Põhiarvsõnad alates kahest on täissihitisena alati nimetavas, osasihitis on ikka osastavas. Arvsõnaga hulgafraasides on sihitise peasõnaks arvsõna, nimisõna on arvsõna laiendina alati osastavas.

Nt: Ostsin kaks ajakirja. Sõin kümme pannkooki. Riina kasvatab kolme last. Karl räägib nelja võõrkeelt. Mari ei telli kolme ajalehte.

Arvsõna üks käitub sihitise üldreeglite kohaselt.

Nt: Ostsin ühe ajakirja. Sõin ühe pannkoogi. Riina kasvatab üht last.

Asesõnad meie/me ja teie/te on sihitisena alati osastavas.

Nt: Võtke meid ka kaasa! Ma ootan teid ära. (Võrdle: Võtke laps ka kaasa! Ma ootan sõbra ära.)

Asesõnad mina/ma ja sina/sa on osastavas lisaks osasihitise kontekstile ka juhtudel, kus nimisõnaline sihitis on nimetavas.

Nt: Võta mind ka kaasa! Sind võetakse kaasa.  (Võrdle: Võta kott kaasa! Laps võetakse kaasa.)

Asesõnade mina ja sina sihitise omastava käände vormi võib asendada osastavaga.

Nt: Ma ootan sinu/sind ära. Ta kutsus minu/mind enda sünnipäevale.

Asesõnad tema/ta ja nemad/nad ei ole erandliku vormivaheldusega, vaid käituvad sihitise üldreeglite järgi.

Nt: Kutsu tema/ta ka kaasa! Ta jäeti maha. Mari armastab teda.

Asesõna kõik on täissihitisena ainult nimetavas, osasihitisena ikka osastavas.

Nt: Ma olen kõik unustanud. Ma tean kõike.