Sihitis eesti keeles

Harjutus 2

Leidke lausetest sihitised ja kirjutage need lünkadesse.

Harjutuse katsete arv ja sooritamiseks mõeldud aeg pole piiratud.

Leidke lausetest sihitised. Kirjutage need lünkadesse (NB! kui sihitisel on täiend|siis kirjutage lünka terve sihitisfraas). Kuidas põhjendate täis- ja osasihitise kasutamist nendes lausetes? Mõelge iga lause puhul oma põhjendus ja kontrollige seda|klõpsates sõnale "Põhjendus".

1. Sa tohid nüüd selle jäätise ära süüa.
Põhjendus: Selles lauses on täissihitis (selle jäätise)\|sest täidetud on mõlemad täissihitise kasutamise tingimused: 1) tegevus on tulemuslik (tulemuslikkust rõhutab ühendverbi ära süüa koosseisu kuuluv abimäärsõna ära) ja 2) sihitis ise märgib tervikut. Täissihitis on omastavas\|kuna puuduvad erintingimused\|mis nimetavas käändes täissihitist nõuaksid.
2. Ma ei söönud oma putru ära.
Põhjendus: Sihitis oma putru on osastavas\|kuna kuulub eitava verbi ei söönud ära juurde. Kuigi öeldisverb on ühendverb\|mille koosseisu kuulub tulemuslikkust märkiv abimäärsõna ära\|on eitus tugevam sihitise vormi mõjutaja ja sihitise kääne valitakse lähtudes eitusest\|mitte abimäärsõna ära olemasolust.

3. Vanaema korjab igal sügisel seeni.
Põhjendus: Sihitis seeni on osastavas\|kuna tegevus on korduv ja seente hulk pole kindlaks määratud.
4. Palun pane uks kinni!
Põhjendus: Lauses on täissihitis (uks)\|kuna täidetud on mõlemad täissihitise tingimused korraga: tegevust (panemist) käsitleme lõpuni jõudvana ja sihitis (uks) on tervik. Täissihitise kääne on nimetav\|kuna sihitis kuulub käskivas kõneviisis verbi juurde.
5. Detsembris küpsetatakse paljudes peredes piparkooke.
Põhjendus: Sihitis piparkooke on osastavas\|kuna piparkookide hulk ega olemus pole määratletud\|sihitis ei ole kindel tervik\|seda võib mõista nii\|et küpsetatakse natuke mingisuguseid piparkooke.
6. Pärast lõunavaheaega jätkasime tööd.
Põhjendus: Jätkama on partitiiviverb\|mis nõuab alati osastavas käändes sihitist. Täissihitist ei ole selle verbiga võimalik kasutada.
7. Kui kodust välja lähed\|võta telefon kaasa!
Põhjendus: Lauses on täissihitis (telefon)\|kuna täidetud on mõlemad täissihitise tingimused korraga: tegevus (võtmine) viiakse lõpule ja sihitis (telefon) on üks tervik. Täissihitis on nimetavas käändes\|kuna öeldisverb võta kaasa on käskivas kõneviisis (omastav ei ole sel juhul võimalik).
8. Võtke mind ka reisile kaasa!
Põhjendus: Lauses peaks sisu põhjal olema tegelikult täissihitis\|kuna tegevus jõuab lõpule ja sihitis ise märgib tervikut. Selles lauses on sihitiseks erandliku vormikasutusega asesõna mina\|mis on osastavas nendes kontekstides\|milles nimisõna oleks nimetavas\|asesõnad mina ja sina ei saa sihitisena nimetavas käändes olla. Võrdle: Võta laps ka reisile kaasa! Nimisõnaline sihitis oleks samas lauses kindlasti nimetavas.
9. Peetril avanes võimalus uus töökoht saada.
Põhjendus: Lauses on täissihitis (uus töökoht)\|kuna täidetud on mõlemad täissihitise tingimused korraga: tegevus (saamine) jõuab tulevikus lõpule ning sihitis ise (uus töökoht) on üks tervik. Täissihitis on nimetavas\|kuna see kuulub sellise da-infinitiivi juurde\|millega omastava kasutamine ei ole grammatiliselt võimalik (vt alapeatükki 3).
10. Jüri tegi Marile abieluettepaneku.
Põhjendus: Lauses on täissihitis (abieluettepaneku)\|kuna tegevus (tegemine) on juba lõpetatud ja sihitis (ettepanek) on üks tervik. Täissihitis on omastavas\|kuna ei ole eritingimusi\|mis nimetavat nõuaksid.

1. Sa tohid nüüd selle jäätise ära süüa.
Põhjendus: Selles lauses on täissihitis (selle jäätise)\|sest täidetud on mõlemad täissihitise kasutamise tingimused: 1) tegevus on tulemuslik (tulemuslikkust rõhutab ühendverbi ära süüa koosseisu kuuluv abimäärsõna ära) ja 2) sihitis ise märgib tervikut. Täissihitis on omastavas\|kuna puuduvad erintingimused\|mis nimetavas käändes täissihitist nõuaksid.
2. Ma ei söönud oma putru ära.
Põhjendus: Sihitis oma putru on osastavas\|kuna kuulub eitava verbi ei söönud ära juurde. Kuigi öeldisverb on ühendverb\|mille koosseisu kuulub tulemuslikkust märkiv abimäärsõna ära\|on eitus tugevam sihitise vormi mõjutaja ja sihitise kääne valitakse lähtudes eitusest\|mitte abimäärsõna ära olemasolust.

3. Vanaema korjab igal sügisel seeni.
Põhjendus: Sihitis seeni on osastavas\|kuna tegevus on korduv ja seente hulk pole kindlaks määratud.
4. Palun pane uks kinni!
Põhjendus: Lauses on täissihitis (uks)\|kuna täidetud on mõlemad täissihitise tingimused korraga: tegevust (panemist) käsitleme lõpuni jõudvana ja sihitis (uks) on tervik. Täissihitise kääne on nimetav\|kuna sihitis kuulub käskivas kõneviisis verbi juurde.
5. Detsembris küpsetatakse paljudes peredes piparkooke.
Põhjendus: Sihitis piparkooke on osastavas\|kuna piparkookide hulk ega olemus pole määratletud\|sihitis ei ole kindel tervik\|seda võib mõista nii\|et küpsetatakse natuke mingisuguseid piparkooke.
6. Pärast lõunavaheaega jätkasime tööd.
Põhjendus: Jätkama on partitiiviverb\|mis nõuab alati osastavas käändes sihitist. Täissihitist ei ole selle verbiga võimalik kasutada.
7. Kui kodust välja lähed\|võta telefon kaasa!
Põhjendus: Lauses on täissihitis (telefon)\|kuna täidetud on mõlemad täissihitise tingimused korraga: tegevus (võtmine) viiakse lõpule ja sihitis (telefon) on üks tervik. Täissihitis on nimetavas käändes\|kuna öeldisverb võta kaasa on käskivas kõneviisis (omastav ei ole sel juhul võimalik).
8. Võtke mind ka reisile kaasa!
Põhjendus: Lauses peaks sisu põhjal olema tegelikult täissihitis\|kuna tegevus jõuab lõpule ja sihitis ise märgib tervikut. Selles lauses on sihitiseks erandliku vormikasutusega asesõna mina\|mis on osastavas nendes kontekstides\|milles nimisõna oleks nimetavas\|asesõnad mina ja sina ei saa sihitisena nimetavas käändes olla. Võrdle: Võta laps ka reisile kaasa! Nimisõnaline sihitis oleks samas lauses kindlasti nimetavas.
9. Peetril avanes võimalus uus töökoht saada.
Põhjendus: Lauses on täissihitis (uus töökoht)\|kuna täidetud on mõlemad täissihitise tingimused korraga: tegevus (saamine) jõuab tulevikus lõpule ning sihitis ise (uus töökoht) on üks tervik. Täissihitis on nimetavas\|kuna see kuulub sellise da-infinitiivi juurde\|millega omastava kasutamine ei ole grammatiliselt võimalik (vt alapeatükki 3).
10. Jüri tegi Marile abieluettepaneku.
Põhjendus: Lauses on täissihitis (abieluettepaneku)\|kuna tegevus (tegemine) on juba lõpetatud ja sihitis (ettepanek) on üks tervik. Täissihitis on omastavas\|kuna ei ole eritingimusi\|mis nimetavat nõuaksid.