1. Mis on sihitis?

Sihitiseks on harilikult nimisõna või nimisõnafraas partitiivis, genitiivis või nominatiivis, millega tähistatule on verbiga väljendatud tegevus suunatud. Sihitiseks võib olla ka muu sõnaliigi sõna, kui see esineb lauses nimisõna tähenduses. Eesti keele sihitise põhikääne on partitiiv.

Nt: Peeter loeb raamatut. Peeter luges raamatu läbi. Loe raamat läbi!

Sihitis laiendab sihilisi ehk transitiivseid verbe, nt alustama, õppima, sööma, leidma, andma, avama, armastama, petma, lugema jpt.

Nt: Peeter sööb suppi.  Ma leidsin suure kärbseseene. Palun avage uks!

Sihilised verbid võivad esineda ka ilma sihitiseta.

Nt: Külalised söövad ja joovad. Peeter õpib.

Sihitud ehk intransitiivsed verbid reeglina sihitist ei liida, nt sulguma, tutvuma, avanema, olema, istuma, haigestuma, kaduma, leiduma, tüdinema jpt.

Mõnikord harva saavad ka sihitud verbid sihitise.

Nt: Laps magab magusat und. Teekäija käib oma teed.

back forward