Suhtlemisoskus
Suhtlemisoskus on oskus luua inimesega kontakt, teda kuulata ja ennast arusaadavalt väljendada. See tähendab ühelt poolt kognitiivset võimet saada aru ema- või võõrkeelest, esitada teavet ja ideid nii suuliselt kui ka kirjalikult selgel ja veenval viisil. Teisalt eeldab hea suhtlemine teise poole aktiivset kuulamist, temast arusaamist ja talle läbimõeldult vastamist. Tähtsal kohal on ka tähenduslikud mitteverbaalsed suhtlusviisid (näiteks näoilmed).
Hea suhtlemisoskusega inimene tunnetab nii enda kui ka teise poole vajadusi ja soove, mõistab ja väärtustab inimeste erinevusi ning on valmis looma nendega usalduslikku suhet. Edukas suhtleja tuleb toime eri (kultuuri)keskkondades ning suudab oma suhtlusstiili ja sõnumit vastavalt vajadusele kohandada.
| Mõttehetk. Inimestega suhtlemist tuleb ette iga päev: tööl, koolis, poes või tänaval. Kuidas käitud eri suhtlusolukordades? Kuivõrd hästi oskad leida ühist keelt eri suhtluspartneritega? Kas oled vestluses kohal ja kuulad tegelikult, mida kaaslane Sulle ütleb? Oled Sa suuteline väljendama ennast vestluspartnerile sellisel moel, et mõistmine oleks vastastikune ning vestlus oleks meeldiv ja viisakas? Kuivõrd pöörad tähelepanu sellele, milline on vestluses Su näoilme? Kas oskad näidata oma kehakeelega avatust suhtluspartneri suhtes? Kui selgelt väljendad ennast kirjalikult ja millises vormis tuleb see Sul eriti hästi välja? |
Inspiratsiooni tegutsemiseks
- Uuri, mis on aktiivne kuulamine ja miks on see suhtlemisel oluline.
- Teadvusta, milliseid signaale Sa teistele oma kehakeelega annad. Millised on Sinu hääletoon, näoilme ja kehahoiak? Kas need kannavad soovitud sõnumit?
- Räägi olukorrale vastavalt piisavalt kõva ja selge häälega, et teised Sind kuuleksid.
- Kui satud raskesse suhtlusolukorda, kasuta empaatiavõimet ja proovi mõelda end teise inimese asemele.
- Pane ennast olukordadesse, kus pead uute ja (endast) erinevate inimestega suhtlema.
- Huvitu oma vestluspartnerist ja esita avatud küsimusi. Muu hulgas jälgi pisiasju – see aitab hiljem vestlust arendada.
- Analüüsi ennast suhtlejana, võttes arvesse oma isiksuseomadusi.
- Jälgi inimesi, kes on head suhtlejad. Vaatle, kuidas nad vestlust alustavad ja juhivad ning milliseid küsimusi esitavad.
- Julge jagada oma ideid. See annab vestluspartnerile märku soovist suhelda, vestlust arendada ja võib viia huvitavate mõttevahetusteni.
- Harjuta avalikku esinemist, sest see suurendab Sinu enesekindlust oma mõtete väljendamisel. Samuti jääd avalikult esinedes inimestele paremini meelde ja annad kõneainet tulevasteks vestlusteks.
- Räägi oma erialasest tegevusest eri seltskondades. Nii saad paremini aru sellest, kuidas kohandada oma sõnumit olenevalt kuulajast nii, et see oleks arusaadav ja huvitav.
- Liitu mõne üliõpilasorganisatsiooni või muu meeskonnaga (ühisprojekti töörühm, trenniseltskond jms). See annab võimaluse luua enda ümber tugev ja toetav suhtlusvõrgustik.
- Osale üliõpilaste korraldatavates vestlusringides.
- SVUH.00.178 Sotsiaalsed digipädevused, 6 EAP-d
- HVKU.05.054 Tarbesõna kunst, 3 EAP-d
- Bolton, R. (2002). Igapäevaoskused. OÜ Väike Vanker
- Loe nõustamiskeskuse kodulehel artikleid enese abistamise võimalustest.
- McKey, M., Davis, M., Fanning, P. (2000). Suhtlemisoskused. OÜ Väike Vanker
