Miks minna praktikale?

Mis on praktika?

Kõrgharidusstandardi järgi on praktika „õpiväljundite saavutamise sihipärane tegevus, mille eesmärk on rakendada õpitud teadmisi ja oskusi õppeasutuse määratud vormis ning juhendaja juhendamisel töökeskkonnas“.

Praktika on osa õppimisest. Lisaks teadmiste ja oskuste täiendamisele pakub see arenemisvõimalusi – tööalased kogemused ja suhtlemine erialaspetsialistidega aitavad olla tugevam kandidaat tööle kandideerimisel, õppida ennast paremini tundma ning teha teadlikumalt edasisi õppimise ja tööga seotud plaane.

Praktika maht, vorm ja sisu on erialati väga erinev ning see on igas õppekavas eraldi kindlaks määratud.

• Maht. Ühe praktikaaine maht on bakalaureuseõppes tavaliselt 3 või 6 EAP-d, magistriõppes sõltub see erialast ja võib olla väga erinev. Sageli on praktika ka mõne ainekursuse osa. Rakenduskõrgharidusõppes moodustab praktika 15% õppe mahust.
• Vorm ja sisu. Praktika võib olla eraldi õppeaine või mõne teise aine osa. See võib endast kujutada vabalt valitavat erialast töökogemust, aga sellel võib olla ka konkreetne siht, näiteks giidi- või arhiivipraktika, ülesannete lahendamise praktikumid, labori- ja välitööd. Levinud on järgmist liiki praktikavormid:
  • vaatluspraktika toimub töökohal professionaali tööd jälgides, näiteks õpetajakoolituse tudengid vaatlevad koolitunde ja analüüsivad õpetaja tööd;
  • osaluspraktikal täidetakse töökohal juhendaja toel praktilisi tööülesandeid;
  • projektipõhine praktika on õppijate koostöös mingi tööprojekti elluviimine kindlaksmääratud aja ja vahenditega.
• Kohustuslik vs. valikuline. Kui bakalaureuse- ja magistriõppes võib praktika olla vabatahtlik, näiteks valikaine(te)na, siis rakenduskõrgharidusõppes on praktika üldjuhul kohustuslik.

Mõttehetk Millised praktikaained on Sinu õppekavas? Millises mahus ja vormis on praktika ette nähtud? Kas praktika on Sinu õppekavas valikuline või kohustuslik?