Kuidas teha plaane oma õpingute ajaks?
| Mõttehetk Mis on kolm põhjust, miks tulid õppima Tartu Ülikooli ja just selle õppekava alusel? Millised on Sinu 3–5 ootust ülikooliajaks – mida soovid õpingute jooksul teada saada, teha, kogeda? |
Kui mõtled oma soovidele ja unistustele, võimaldab see leida Sul eesmärgid, millele õpingute käigus keskenduda. Kitsamalt võttes aitavad selged eesmärgid valida õpisuunda ning mooduleid enda ja teistest õppekavadest, leida kasulikke valik- ja vabaaineid ning planeerida õpirännet ja praktikavõimalusi. Laiemalt sõltub eesmärkidest ka see, kui palju ja milliseid valikuid teha väljaspool õppetööd – kuhu tahad kuuluda ja panustada, kellega suhelda, millisteks tegevusteks tahad veel aega leida jms. Näiteks kui Sinu eesmärk on pühenduda erialaõpingutele, olla aktiivne tudeng, saada palju uusi sõpru ja teha koos ägedaid asju, siis erinevad sinu plaanid ilmselt selle üliõpilase omadest, kelle eesmärk on keskenduda tööle ja saada kõrgharidus võimalikult vähese pingutusega.
Plaanide tegemisel tuleb peale eesmärkide seadmise hinnata ka hetkeseisu ja koostada tegevuskava, kuidas jõuda praegusest punktist oma eesmärkideni.
| 1. Kuhu tahad jõuda? Sõnasta eesmärgid Mida soovid saada ja saavutada? | 2. Kus Sa oled? Tee kindlaks hetkeseis Mida oled seni teinud? Mis on Sul juba saavutatud? | 3. Kuidas Sa sinna saad? Koosta tegevus- ja ajakava Millised on Su võimalused oma eesmärgi poole liikumiseks? Mida saad ja tahad teha? Mida, millal ja kuidas teed? |
Õpinguaegsete plaanide tegemine ja järgimine nõuab Sinult mitmesuguseid oskusi ja omadusi.
Õpingute planeerimisel tasub alustada eneseanalüüsist. Kui tead, mis Sulle huvi pakub ja sobib, siis on lihtsam oma teekonda kujundada ja selged sihid seada. Mõtle järgmistele küsimustele.
- Millised teemad ja missugune tegevus pakuvad Sulle rohkem huvi?
- Milliseid oskusi ja kogemusi oled juba omandanud?
- Milline oled inimesena ja mida pead enda tugevateks külgedeks?
- Mida pead elus oluliseks ja millest unistad?
- Mida soovid endas kindlasti arendada?
- Kuidas Sulle meeldib õppida?
- Milliseid teadmisi ja oskusi soovid ülikoolist kindlasti saada?
- Milliseid kogemusi ja kontakte soovid leida?
Ülikooli õppekavad ja õpivõimalused on väga mitmekülgsed ja paindlikud. Oma plaanide koostamisel tasub teada kõiki valikuvõimalusi ja neid tuleb osata siduda isiklike huvide, arengu- ja tulevikuplaanidega. Mõtle järgmistele küsimustele.
- Milliseid õpivõimalusi ja spetsialiseerumissuundi pakub Sinu õppekava?
- Mida ja kuidas saad valida teistest õppekavadest ja kõrgkoolidest?
- Millised on praktika- ja õpirändevõimalused?
- Millal ja kuidas saab teha Sinu erialal teadustööd?
- Kuidas saab vajaduse korral õpinguid ajatada?
- Mida põnevat ja kasulikku õpingute ajal ja kõrval veel teha saab?
- Millised on edasised õppimisvõimalused?
- Millised on selle erialaga seotud võimalused tööturul?
Planeerimisel tuleb arvesse võtta enda huvisid, oskusi, omadusi, väärtushinnanguid ja eesmärke ning siduda need ülikooli õpi- ja muude võimalustega. Mõtle läbi ja kirjuta üles vastused järgmistele küsimustele.
- Mis on Sinu õpingute eesmärgid?
- Millised võimalused sobivad Sinu huvide, väärtuste ja tulevikuplaanidega kõige paremini?
- Kuidas otsustad, millal ja milliseid õppeaineid ja mooduleid valida ja läbida?
- Milliseid tegevusi veel oma ülikooliellu planeerid?
- Milline on Sinu tegevus- ja ajakava?
- Kuidas oma õppimist ja muid tegemisi tasakaalus hoida ja oma igapäevast aega planeerida?
- Milliseid takistusi võib ette tulla ja kuidas saad neid ületada?
- Kui tihti vaatad oma plaanid üle, et veenduda, kas oled õpingutega järje peal ja kas on vaja midagi korrigeerida või muuta?
Eesmärgipärane tegutsemine aitab plaane ellu viia ja tulemusi saavutada. Hinda enda tegutsemisvalmidust järgmiste küsimuste abil.
- Mis on need konkreetsed sammud, mida Sa tegevuskava järgi teed?
- Kas oled oma plaanide elluviimisel kohusetundlik ja järjepidev?
- Kas oled oma plaanide elluviimisel ja uute võimaluste leidmisel julge tegutseja ja suhtleja?
- Millist tuge võid vajada ja kes saab Sulle seda pakkuda?
Õpinguaegsete plaanide tegemisele annab hea raamistiku see, kui teada üldisi õppekorralduslikke põhimõtteid:
- ülikooli õppeaasta koosneb sügis- ja kevadsemestrist. Igaks semestriks tuleb valida õppeained, mida plaanid läbida;
- õppetöö arvestuslik maht üheks semestriks on 30 Euroopa ainepunkti (EAP-d). Ühele EAP-le vastab 26 tundi üliõpilase tööd, millesse on arvestatud kontaktõpe, iseseisev töö ja praktika ning õpiväljundite hindamine.
- Iga semestri järel hinnatakse üliõpilase õppekava täitmise mahtu ehk seda, kas oled plaanitud ained läbinud. Uuri lähemalt, mida õppekava täitmisel hinnatakse.
Õpingute plaan aitab hoida fookust ja kontrollida, kas oled õppimisega järje peal ning vajadusel saad oma plaani muuta! Meeles tasub pidada, et ükski plaan ei ole igavene. Muutume ja areneme ise, muutub maailm meie ümber, tekivad uued sihid, võimalused või takistused. Siis saad oma plaane korrigeerida: hinnata hetkeseisu, seada uued eesmärgid, uurida võimalusi ja koostada uus tegevuskava.
Õpinguaegsete plaanide tegemiseks vajalikku infot ja tuge võid leida ÕIS-is õppekava uurides ja õpinguid sissejuhatavates õppeainetes osaledes. Õppekorralduslikes küsimustes pöördu julgesti oma instituudi või valdkonna õppekorraldusspetsialisti poole, õppekava sisu teemal võta ühendust oma õppekava programmijuhiga. Samuti võid pidada nõu nõustamiskeskuse karjäärinõustajaga.
