Kriitiline mõtlemine
Kriitiline mõtlemine on ideede, väidete ja olukordade analüüsimine, et mõista nende usaldusväärsust, õigustatust ja tõesust. Kriitiliselt mõtlev inimene oskab esitada asjakohaseid küsimusi, eristada fakte arvamustest ja tõeseid väiteid valedest ning jõuda põhjendatud ja ratsionaalsete järeldusteni. Ta suudab hinnata põhjenduste ja tõendite kaalukust ning mõista nende tähendust ja olulisust. Kriitilise mõtlemise aluseks on infokirjaoskus, eri allikatest pärit teabe otsimine, hindamine ja haldamine.
Analüütiliselt mõeldes on võimalik vaadelda süsteemselt keerulisi ideid, märgata neis mustreid ja omavahelisi seoseid ning kombineerida neid. Väga oluline on sealjuures mõtestamine, mis võimaldab konteksti kaudu paremini olukorda teadvustada ja sobivaid otsuseid langetada. See tähendab ka oskust reflekteerida ning avatust (enese)kriitikale, mille abil on võimalik mõista oma kogemusi, õppida uut, tulla toime väljakutsetega ja muuta vajaduse korral oma käitumist.
| Mõttehetk. Mõtle sellele, kui palju infot Sa iga päev tarbid ja kui palju sellest on usaldusväärne ja vajalik. Kui miski tundub kahtlane, kas otsid infot juurde? Kas pead ennast allikakriitiliseks inimeseks? Kas oled avatud meelega? Kui sageli küsid „Miks?“, „Kuidas?“ või „Mis siis, kui …?“. Kas oskad eristada oma hinnangut ja emotsiooni faktidest? Milliseid võimalusi kasutad analüüsi tegemiseks? |
Inspiratsiooni tegutsemiseks
- Kui liikled sotsiaalmeedias, siis uuri, kas pakutav info on ajakohane ja allikas usaldusväärne.
- Kuula oma vestluskaaslasi hoolikalt, ürita saada selge pilt nende seisukohtadest ja põhjendustest ning ole valmis oma arvamust vajaduse korral muutma.
- Hinda, milline info on parajasti otsuse tegemiseks kõige olulisem.
- Jälgi, kuidas Sulle meelepärane (populaar)teaduslik uurija loob infokillule konteksti ja mil viisil aitab see tema uurimisprobleemi lahendada. Püüa endal käsil olevat probleemi samamoodi mõtestada.
- Otsi teema kohta lisateavet iseseisvalt, et mitte olla teiste arvamustest liiga mõjutatud.
- Laienda oma silmaringi. Näiteks võta ülikoolist vabaaineid või mine mõnele kursusele väljaspool ülikooli.
- Loe laia teemaderingiga ja eri autorite raamatuid ja artikleid.
- Ära usu kõike, mida räägitakse. Tutvu mitme vaatenurgaga.
- Küsi avatud küsimusi: „Kes?“, „Mida?“, „Miks?“.
- Arvesta, et ka Sina oled kallutatud. Püüa oma uskumusi ja kogemusi objektiivselt hinnata ning aru saada, kuidas need võivad Sinu arvamust mõjutada.
- Kasvata teadlikkust enda harjumuslikest mõttemustritest. Mõtle läbi, kuidas Sa mingitele olukordadele reageerid, milliseid tundeid teatud teemad Sinus tekitavad. Nii oskad märgata, kui Sinu arvamus on kallutatud.
- Leia võimalusi arendada oma oskust kriitiliselt mõelda erialaõppes ning uurimistööga seotud tegevustes.
- FLFI.00.102 Kriitiline mõtlemine ja argumenteerimine, 3 EAP-d
