Enesejuhtimisoskus
Enesejuhtimine on oskus määrata kindlaks oma vajadusi ja eesmärke, valida sobiv viis nende elluviimiseks ja tulemuste hindamiseks ning ennast selleks motiveerida. Enesejuhtimise oluline eeldus on eneseregulatsioonioskus, s.o oskus juhtida oma emotsioone ja käitumist eri olukordades, ning vastutamine oma valikute eest. Enesejuhtimisoskusega inimene on teadlik sellest, kuidas mõjutavad tema tegevust sisemised ja välised tegurid, sh surve. Samuti oskab ta eri toiminguid tähtsuse järjekorda seada ja aega planeerida.
Ennast juhtiv inimene on vastupidav ja kohanemisvõimeline, suudab ennast motiveerida ning oma tähelepanu õigesse kohta suunata. Ta tuleb toime nii muudatuste kui ka tagasilöökidega, oskab arvestada tagasisidega ja võtta vastu kriitikat. Enesejuhtimise osa on ka oma vaimse ja füüsilise tervise eest hoolitsemine.
Enesejuhtimine on tihedalt seotud elukestva õppega ja on oluline alus õpioskuste kujundamisel. Ennast juhtiv õppija oskab püstitada õpieesmärke ja jälgida oma õppeprotsessi.
| Mõttehetk. Mõtle sellele, mil määral lähtud pidevast enesearengust, vaed tehtut ja võtad arvesse tagasisidet. Kui teadlik oled oma tunnete ja käitumise mõjutajatest ning kui hästi oled võimeline sisemist tasakaalu hoidma? Kas oskad oma tegevust tõhusalt planeerida ja otsustada, millises järjekorras ülesandeid täidad? Kui lihtne või keeruline on Sul vastutada oma tegude ja otsuste eest? Kas tead, mis Sind motiveerib? Milline näeb välja Sinu õppimisprotsess? |
Inspiratsiooni tegutsemiseks
- Mõtle, kuhu tahad jõuda, miks just sinna ja mida selleks on vaja teha. Kirjuta oma eesmärgid SMART-mudeli järgi üles.
- Kuidas jõuad otsusteni? Loe selle kohta, kuidas teadlikke otsuseid teha.
- Planeeri oma aega, sea igal hommikul (või eelmisel õhtul) lihtsad eesmärgid algavaks päevaks – mida tahad ära teha ja millises järjekorras.
- Tee õhtul oma päevast kokkuvõte. Mõtle, kui hästi Sa seatud eesmärkide täitmisega hakkama said. Muu hulgas aitab tagasivaade päevale paremini aru saada oma ajakasutuse nõrkadest külgedest.
- Õpi ütlema „ei“. Kaalu, kas Sinult oodatav tegevus on kooskõlas Sinu eesmärkide ja väärtustega ning kas Sul on selle jaoks aega.
- Analüüsi oma ajakasutust: kas see, millele rohkem aega kulutad, on Sinu tööde nimekirjas kõige olulisem? Tutvu prioriteetide seadmise nippidega.
- Katseta ajajuhtimise võtteid, näiteks jaga suuremahulisemad ülesanded väiksemateks osadeks.
- Loo harjumus ennast analüüsida ja seatud eesmärke üle vaadata.
- Otsi korduvaid käitumismustreid, mis takistavad Sul eesmärke saavutada, ja leia lahendus nende muutmiseks. Loe selle kohta, mis on ülesannete täitmise edasilükkamine ja kuidas enda tegevust tasakaalustada.
- Laienda oma huvideringi, proovides erinevaid hobisid, käies praktikal või hakates vabatahtlikuks. Uutes olukordades saad ennast proovile panna ja õppida end paremini tundma.
- Otsi enesetäiendusvõimalusi ja kogemusi, mis ei ole otseselt Sinu õppekavaga seotud. See annab tulevasele tööandjale sõnumi, et saad eri tööülesannete tasakaalustamisega hakkama.
- Kirjelda ja analüüsi oma õppimist õpipäevikus. Selle eesmärk on koondada loengutel ning iseseisvalt ja praktikal õpitu enda jaoks tähendusrikkaks tervikuks.
- Maga piisavalt ja tee sporti, siis püsib ka vaim ergas ja meeleolu hea. Mitmesuguseid sportimisvõimalusi pakub näiteks Tartu Ülikooli Akadeemiline Spordiklubi.
- Tutvu koolitusvõimalustega nõustamiskeskuse kodulehel.
- SVPH.00.072 Vaimse tervise ABC, 1 EAP
- Loe nõustamiskeskuse kodulehel artikleid enese abistamise võimalustest.
- Tutvu nõustamiskeskuse kodulehega, et saada ülevaade nõustamis- ja muudest tugiteenustest.
