Eessõna

Eestis on erinevatel põhjustel kasvanud vajadus tähelepanu pöörata kakskeelsete laste arengule ja hariduslikele vajadustele: seoses ühiskonna mitmekesistumise, kaasava hariduse ja eestikeelsele õppele üleminekuga on ülioluline tagada, et muukeelsed lapsed ei jää ilma toetuseta. Enamik muu kodukeelega lapsi, kes astuvad eestikeelsesse lasteaeda, õpivad sujuvalt ka eesti keele ära enne esimesse klassi astumist, kuid osadel tekib sellega suuremaid raskusi. Oluline on vahet teha, kas lapsel kulgeb keele omandamine aeglasemalt seetõttu, et tal on vähe eestikeelset sisendit või bioloogilistel põhjustel. Viimasel juhul on vajalik logopeedi sekkumine. Samas on logopeedil raskem tuvastada keelepuuet kakskeelsete laste kui ükskeelsete seas, mis võib viia nii üle- kui aladiagnoosimiseni.

Eestis on laste keelearengu hindamisvahendid olemas (Padrik jt, 2013; Hallap jt, 2019), kuid kakskeelseid lapsi ei saa hinnata samade vahenditega ning kakskeelsete laste tulemuste tõlgendamisel ei saa kasutada ükskeelsete laste norme. Arvestades kasvavat vajadust tuvastada keelepuuet kakskeelsetel lastel ning nende tuvastamise eripärasid, on välja töötatud KaLaKe (Kakskeelsete Laste Keeletest) testikomplekt abivahendiks logopeedidele, kes puutuvad oma töös kokku kakskeelsete lastega.

Testide loomise aluseks ja eeskujuks on rahvusvahelise teadus- ja arendusprojekti COST Action IS0804 Language Impairment in a Multilingual Society: Linguistic Patterns and the Road to Assessment (LITMUS) raames koostatud testid. Projekti rahastas Euroopa Liidu teadus- ja tehnoloogiaarenduse (RTD) raamprogramm. Testide koostamise eesmärk on parandada keeleoskuse hindamist kaks- või mitmekeelses keskkonnas ja eristada tõelist keelepuuet (nt arenguline keelepuue; ingl developmental language disorder) tavapärasest teise keele omandamisest. Testid on hoolikalt piloteeritud ja kohandatud mitmete keelte jaoks ning need on välja töötatud vastavalt teaduslikult põhjendatud põhimõtetele keeleoskuse hindamiseks mitmekeelsetel lastel.

KaLaKese testikomplekt koosneb kolmest osast: (1) sõnavaratest (kahe alatestiga), (2) lausete järelekordamise test (kahes keeles) ja (3) pseudosõnade järelekordamise test. Iga test annab erinevat infot lapse keelelisest arengust. Kõige usaldusväärsemat pilti lapse arengust ja võimalikust keelepuudest on võimalik saada neid teste kombineerides.

• Sõnavaratest mõõdab laste eesti keele teadmisi (sõnavara teadmised on seotud eesti keelega kokkupuutega).
• Järelekordamise testid hindavad keeletöötlusvõimet, mis sõltub mitte ainult keelelistest teadmistest, vaid ka bioloogilistest eeldustest keele omandamiseks.
• Lausete järelekordamiseks on vaja kasutada nii keelelisi teadmisi (sõnavara, grammatika) kui ka keeletöötlusvõimet (lausete tähenduse mõistmine ja lause taasesitamine). Kuna Eesti kakskeelsete laste seas on kõige enam vene emakeelega lapsi, siis KaLaKese komplektis leidub ka venekeelne lausete järelekordamise test. Lapse testimine mõlemas keeles annab oluliselt parema pildi sellest, kas madal tulemus tuleneb keeleteadmiste puudulikkusest (kui ühes keeles on normikohane skoor) või bioloogilistest puudustest (kui on mõlemas keeles skoor allapoole normi). Keelepuue, juhul, kui see on olemas, avaldub mõlemas keeles. Samas on võimalik kasutada KaLaKese testi ka lastel, kelle emakeel ei ole vene ega eesti keel.
• Pseudosõnade järelekordamise test mõõdab fonoloogilist mälu ja taasesitamise oskust. See annab veel detailsema pildi lapse keeletöötlusvõimest ning lubab mõõta seda ka nendel lastel, kellel on eesti keele teadmised nõrgad ning lausete järelekordamine on raske või kelle emakeeles vastavad testid puuduvad.

KaLaKese testikomplekti saab kasutada sõeltestina keelepuude tuvastamiseks nii ükskeelsetel kui kakskeelsetel lastel. Kasutajateks on logopeedid, kes on läbinud koolituse.

KaLaKese testikomplekti väljatöötamist toetas Eesti Haridus- ja Noorteamet (HARNO) ja Eesti Vabariigi Haridus- ja Teadusministeerium. Projekt kestis 2021.a oktoobrist kuni 2025.a lõpuni.

Tänu

Testide koostamisel osales eri aegadel suur ring inimesi. Oleme tänulikud kõigile, kes on testide sisu koostamisel kaasa aidanud: endine TÜ õppejõud logopeed Merit Hallap, kes on pseudosõnade testi üks autoritest; TÜ eripedagoogika ja logopeedia ning eesti keele ja üldkeeleteaduse üliõpilased, kes kogusid andmeid ja piloteerisid teste magistritöödes; Kaisa ja Meelo Kriisa, kes joonistasid lausete järelekordamistestide pildid; professor Natalia Meir Bar-Ilani Ülikoolist, kes on venekeelse lausete järelekordamise testi üks autoritest ja kes andis loa seda kasutada ja normeerida; dr Magdalena Łuniewska, Magdalena Krysztofiak ning dr Ewa Haman Varssavi Ülikoolist, kes andsid nõu sõnavaratesti loomisel. Oma hääle on helifailidesse andnud Ave Marleen Rei ja Diana Vender.

Testide psühhomeetriliste näitajate kontrollimisel ja normimisel oli toeks Liisa Rikanson, kes aitas kaasa sellele, et testid oleksid usaldusväärsed ja arvude keel logopeedidele arusaadav.

Hindamatu panuse testide valmimisse andsid paljude lasteaedade direktorid, logopeedid, lapsevanemad ja muidugi lapsed, kes aitasid teste piloteerida ja normimiseks andmeid koguda.

Testid valmisid HARNO toel. Meie eriline tänu kuulub Anastasia Averinale, tänu kellele valmis testide digilahendus EIS-is. Suur tänu ka Saima Salomonile, kes oli HARNO logopeedia peaspetsialistina testide väljatöötamise projekti üks algatajatest.

Testikomplekti autorid

Marika Padrik, Tartu Ülikooli logopeedia kaasprofessor

Virve-Anneli Vihman, Tartu Ülikooli psühholingvistika professor

Adele Vaks, Tartu Ülikooli mitmekeelsuse keskuse teadmussiirde koordinaator, adele.vaks@ut.ee