Lisa 4. Testide hindamisjuhend

Sõnavaratest

Lisaks eeldatud vastuste nimekirjas toodud sõnadele loe lapse vastus eeldatuks ka juhul, kui ta

• hääldab sõna hääldusveaga, kuid sihtsõna on äratuntav: nt kerv pro kõrv, olav pro orav;
• vastab sihtsõnaga muus käändes/arvus/pöördes kui eeldatud: nt trummid pro trumm, maasika pro maasikas, räägib pro räägivad;
• vastab tuletise/uuendusega, milles on sihtsõna tüvi selgelt ära tuntav: nt lennuke pro lennuk;
• lisab sõna lõppu deminutiivliite ke/-kene: nt jänkuke, oravakene;
• NB! Tegusõnade puhul on mõnel juhul võimalik vastata ka fraasiga teeb + sihitis. Sellisel juhul loetakse õigeks ka see, kui laps vastab ainult sihitisega: Mida nad teevad? – Kalli. Mida ta teeb? – Maja/müüri (pildil ehitab);
• loob liitsõna, milles sisaldub sihtsõna ja millel pole muud, iseseisvat tähendust: nt värvipintsel pro pintsel, karumõmm pro karu.

Lapse vastest ei loeta õigeksjuhul, kui

• laps vastab mitme sõnaga sihtsõna kirjeldades või defineerides, aga tema vastuses ei sisaldu sihtsõna (nt paneb vett pro valab, värvimise pliiats pro pintsel)
• laps vastab sihtsõnast üldisema (nt pill pro kitarr, konn pro kilpkonn) sõna või fraasiga
• laps vastab sõnaga, mis ei kuulu eeldatud sõnaliiki (nimi- või tegusõna) ning mida ei saa tõlgendada tegusõna sihitisena: nt Mida ta teeb? – Ballett. Mis see on? – Lendab.
• Laps vastab mingis muus keeles (nt pugavitsa pro nööp) või kasutab eestikeelse käände/pöördelõpuga muu keele tüve (nt igraajeb pro mängib).

Lausete järelekordamise testid eesti ja vene keeles

Ükskeelsetel lastel, kes sooritavad eestikeelset testi, ja kakskeelsetel lastel, kes sooritavad venekeelset testi, loetakse õigeks (1 p) veatu kordamine. Kakskeelsetel lastel, kes sooritavad eestikeelset testi, loetakse õigeks (1 p) ka ühe veaga lause. Rohkemate vigadega laused saavad 0 punkti.

Lapse ülesandeks on kuuldud lause võimalikult täpselt järele korrata, seega tuleb üldjuhul märkida vastuseks mitte-eeldatud iga kord, kui laps

• asendab sõnu: nt Mida söövad väikesed koerad hommikul? -> Mida söövad väikesed kassid hommikul?
• jätab mõne sõna ära: nt Tüdruk mängis pargis armsa sõbraga -> Tüdruk mängis armsa sõbraga
• kasutab sihtlausest erinevat vormi: nt Laps teab, et kassid armastavad kala -> Laps teab, et kassid armastab kala
• muudab sõnajärge, nii et lause muutub grammatiliselt ebakorrektseks: nt Mida ostis vanaema lastele poest? -> Vanaema mida ostis

NB! Hindamisel ei lähe arvesse:

• Hääldusvead: neid ei arvestata vigadena (nt häälikute asendused, lisamised, ärajätmised, silbistrukuuri lihtsustamine nii, et sõna tähendus ja grammatiline vorm on siiski arusaadav ja ei muutu), nt hobane pro hobune, kühviga pro kühvliga, rõngita pro rõngata, hammustata pro hammustada, arma pro armsa, ob pro on
• Tüvevahelduse eksimused (nt oskanud pro osanud, laulada pro laulda, kõnnis pro kõndis)
• Sõnajärjevead, mis ei muuda tähendust (nt oskab hästi laulda > oskab laulda hästi)
• Eneseparandused, mis on seotud suulise kõne eripäradega (nt Linnuke ei tahtnud…ei osanud hästi lennata pro Linnuke ei osanud hästi lennata)
• Sõna lisamine nii, et lause struktuur ei muutu (nt Lasteaias on poiss, kes oskab väga hästi laulda pro Lasteaias on poiss, kes oskab hästi laulda)
• Hoidjakeele sõnade kasutamine, nt jänku pro jänes; emme pro ema
• Sidendi lühendamine, a pro aga
• Sidendi ja asendamine sidendiga aga
• Küsisõna mida asendamine küsisõnaga mis, nt Mis söövad väiksed koerad hommikul pro Mida söövad väiksed koerad hommikul

Pseudosõnade kordamise test

Lapse ülesandeks on kuuldud sõna võimalikult täpselt järele korrata, seega tuleb üldjuhul vastuseks märkida mitte-eeldatud iga kord, kui laps

• asendab hääliku, nt koma pro poma
• jätab hääliku ära, nt liksa pro liksap
• lisab hääliku, nt kipanut pro kipanu
• hääldab hääliku vale pikkusega/sõna vales vältes, nt nasu pro nassu

NB! Kui laps hääldab püsivalt mõnda häälikut valesti (nt asendab R hääliku L häälikuga), siis seda veaks ei arvestata.