KaLaKe testikomplekti kasutusjuhend
Võrdlev valiidsus
Võrdlevat valiidsust kontrolliti valimi puhul, kuhu kuulus 77 ÜK last, kellest 44 olid eakohase kõnearenguga ja 33 keelepuudega (vanus 4 a 6k kuni 6a 11k). Võrdleva valiidsuse hindamiseks kasutati ükskeelsetele lastele mõeldud 5–6-aastaste kõnetesti (Padrik et al., 2013), mida ei saa kasutada KK laste hindamiseks. Testist valiti kõrge eristusvõimega ülesanded: morfoloogia (nimisõna tüvevariantide ja osastava käände lõpuvariantide kasutamine); lausete järelekordamine; välteridade järelekordamine; terviku osade nimetamine. Nende ülesannete tulemusi korreleeriti KaLaKe testikomplekti sarnaste ülesannetega, samuti otsiti seoseid KaLaKe ja 5–6-aastaste kõnetesti koondskooride vahel. Mõlema testi koondtulemuste vahel leiti tugev korrelatsioon (ρ = 0,89; p < 0,001). EK laste puhul oli seos mõõdukas (ρ = 0,69; p < 0,001) ning KP laste rühmas tugev (ρ = 0,77; p < 0,001). Tulemused kinnitavad KaLaKe testikomplekti head võrdlevat valiidsust, mis näitab, et mõlemad testid mõõdavad sama konstrukti ja KaLaKe testikomplekt on hea alternatiiv olemasolevale keeletestile. Teistest tulemustest eristus mõnevõrra kõnetesti välteridade järelekordamise ülesanne, mis oli vaid mõõdukas korrelatsioonis KaLaKe pseudosõnade testiga. Kuigi ka välteridade puhul oli tegemist pseudosõnadega (nt ode-ote-otte), oli tegemist siiski keelematerjali poolest üsna erinevate ülesannetega. Välteridade järelekordamise ülesandega kogutakse informatsiooni eelkõige lapse vältetaju ja hääldusliku ümberlülitumisvõime kohta (Padrik et al., 2013). KaLaKe pseudosõnade test hindab fonoloogilist töötlust üldisemalt. Pseudosõnade testi kõik sõnad olid I või II vältes, aga välteridade järelekordamise ülesandes pidi laps järele kordama välteridu, mis koosnesid kolmes erinevas vältes olevatest pseudosõnadest. On teada, et nii EK ja KP lastel on kõige raskem eristada just II ja III väldet (Eichhorn & Juur, 2024), mistõttu võib välteridade järelekordamise ülesannet pidada pseudosõnade testist raskemaks ja seos kahe mõõtvahendi vahel on raskusastmete erinevusest tulenevalt mõõdukas.
Tabel 7. KaLaKe testikomplekti ja 5‒6-a kõnetesti tulemuste seosed (ÜK N=77)
| 5–6-a laste kõnetest | |||||
| Morfoloogia | Lausete järelekordamine | Välteread | Terviku osad | Koguskoor | |
| KaLaKe sõnavaratestid | ρ = 0,81 p <0,001 | ρ = 0,78 p <0,001 | ρ = 0,45 p <0,001 | ρ = 0,83 p <0,001 | ρ = 0,84 p <0,001 |
| KaLaKe LJT | ρ = 0,83 p <0,001 | ρ = 0,87 p <0,001 | ρ = 0,55 p <0,001 | ρ = 0,74 p <,001 | ρ = 0,87 p <0,001 |
| KaLaKe pseudosõnad | ρ = 0,69 p <0,001 | ρ = 0,70 p <0,001 | ρ = 0,58 p <0,001 | ρ = 0,63 p <0,001 | ρ = 0,74 p <0,001 |
| KaLaKe koguskoor | ρ = 0,84 p <0,001 | ρ = 0,86 p <0,001 | ρ = 0,60 p <0,001 | ρ = 0,78 p <0,001 | ρ = 0,89 p <0,001 |
Märkus: tumedalt on märgitud sisult sarnaste ülesannete ja alltestide vahelised korrelatsioonikordajad.