Testide kasutamine praktikas

KaLaKese testikomplekti saab kasutada keelepuude tuvastamiseks nii ükskeelsete kui kakskeelsete lastega. Tegemist on sõeltestidega, millega nö sõelutakse välja keelepuude kahtlusega lapsed eakaaslaste hulgast. Testide tulemus ei anna diagnoosi, vaid näitab, et lapsel on suure tõenäosusega arenguline keelepuue või keelepuue, mis kaasneb mingi muu arenguhälbega. Kui KaLaKe testide tulemuste alusel satub laps keelepuude riskirühma, on vaja täiendavaid uuringuid — tuleb läbi viia kompleksne hindamine. Kuigi tegemist on sõeltestidega, annavad need logopeedile infot lapse keeleliste oskuste reaalse ja lähima arenguvalla kohta (nt milliseid lause- ja sõnastruktuure suudab järele korrata, milliseid nimi-ja tegusõnu mõistab ja oskab nimetada).

Milliste laste puhul testikomplekti kasutada?

• Teste on mõtet kasutada juhul, kui lapse keeleline areng ühes või mõlemas keeles kulgeb eeldatust aeglasemalt, kuigi laps on viibinud keelekeskkonnas (kakskeelsete puhul vähemalt kaks aastat eestikeelses keskkonnas). Teste ei ole mõtet kasutada kõigi kakskeelsete laste keeleliste oskuste hindamiseks (nt kui lapse teise keele oskus ja arengudünaamika on hea, emakeele oskus eakohane).
• Testide normid on välja töötatud vanusele 4 aastat 6 kuud kuni 6 aastat 11 kuud.
• Kakskeelsete puhul peab laps olema vähemalt kaks aastat eesti keelega regulaarselt kokku puutunud (nt käinud eestikeelses lasteaias) ja laps peab oskama eesti keelt suhtlustasemel (kasutama fraase), st ta peab olema suuteline järele kordama lauseid.
• Normid on töötatud välja vene-eesti suktsessiivsete kakskeelsete laste tulemuste alusel. Teisi keeli kõnelevate laste ja simultaansete kakskeelsete puhul ei pruugi tulemuste tõlgendus olla sama usaldusväärne. Simultaansed kakskeelsed on eesti keelega kokku puutunud rohkem kui nende suktsessiivsed eakaaslased ning saavad reeglina testides kõrgemaid skoore. Kui simultaanselt kakskeelne laps saab testides
  41
  kõrged skoorid, aga tema üldine keelekasutus annab põhjust kahtlustada keelepuuet, võib tegu siiski keelepuudega olla. Kui lapse kodukeel on vene keel, viige kindlasti temaga läbi ka venekeelne lausete järelekordamise test. Kui simultaanselt kakskeelne laps saab mõlemas keeles madalaid skoore, on tõenäoliselt tegu keelepuudega.
• Teste võib kasutada ka muude kaks-/mitmekeelsete laste puhul (eesti keel kombinatsioonis mõne muu keelega). Kuid ka sel juhul oleks vaja hinnata laste keeleoskust teises keeles (hetkel ei ole kättesaadavad teistes keeltes normeeritud testid) või koguda vanematelt infot lapse esimese keele arengu kohta.

Kas üks või mitu testi?

• Kõige usaldusväärsema tulemuse annab testikomplekt tervikuna – koondtulemuste sensitiivsuse ja spetsiifilisuse näitajad on sel juhul kõrged, st et valepositiivsete (EK laps määratakse KP laste rühma) ja valenegatiivsete (KP laps määratakse EK laste rühma) risk on sel juhul kõige väiksem.
• Kakskeelsete laste puhul tuleks kasutada nii ELJT kui ka VLJT-i: alla normi tulemused mõlemas keeles prognoosivad suure tõenäosusega keelepuuet.
• SVT tulemused üksi ei ole kindlasti usaldusväärsed — seda testi tuleb kasutada koos keeleomandamise võimet hindavate testidega (PST ja LJT).
• Pseudosõnade test on testidest lihtsaim ega nõua lapselt keelelisi oskusi, mistõttu seda saab kasutada ka laste puhul, kes lauselise kõnega eesti keeles veel hästi toime ei tule.
• Kui laps saab negatiivse tulemuse ainult ühes testis (tulemus jääb alla normi piiri), ei saa selle põhjal järeldada, et lapsel on keelepuue. Kasuta ka teisi hindamismeetodeid.
• KaLaKe testikomplekt ei asenda ükskeelsete laste hindamisel 5‒6- aastaste laste kõnetesti (Padrik et al., 2013), mis on oma olemuselt põhjalik ja kompleksne ja mille eesmärgiks on kirjeldada lapse keelelist profiili. KaLaKe võimaldab saada kiire hinnangu ükskeelse lapse keele omandamise võimele, samuti esmase ülevaate lapse sõnavarast (nimi- ja tegusõnade nimetamise osas). Kindlasti ei ole aga selle tulemused piisavad teraapia eesmärkide seadmiseks. Seega soovitame kasutada neid teste kombineeritult.

Kuidas läbi viia?

• Järelekordamise teste (PST, LJT) ei tohiks läbi viia järjest – lapse mälu ja tähelepanu on sel juhul üle koormatud ja tulemused ei pruugi olla usaldusväärsed. Kui laps ilmutab testimise käigus väsimuse märke, tema tähelepanu hajub, tuleks testimise keskel kindlasti teha puhkepause, soovitav pakkuda lapsele mingit mitteverbaalset tegevust, et võimaldada töömälule puhkust.
• ELJT ja VLJT ei tohiks läbi viia samal päeval, sest kakskeelsel lapsel võib olla raskusi ühelt keelelt teisel ümberlülitumisel.

Mida veel lisaks uurida?

• Nii KK kui ka ÜK laste puhul on soovitatav koguda infot lapse arenguloo ja suhtluskeskkonna kohta. Eriti oluline on keeletausta kohta infot koguda KK laste puhul (vt Hallap, Padrik, 2024, lk 6-10; lisad 1 ja 2 — küsimustikud lapsevanemale ja õpetajale). Eriti tähtis on see juhul, kui VLJT-i ei saa läbi viia.
• Kui KaLaKe testide tulemused osutavad keelepuudele, peab logopeed kahtlust kontrollima. Selleks tuleb koguda infot lapse kõne mõistmise ja keeleoskuse kohta kõigi keelevaldkondade kaupa, kasutades vaatlust ja sihipärast hindamist spetsiaalsete ülesannetega või standardiseeritud kõnetestide ülesandeid valikuliselt (vt Hallap, Padrik, 2024, lk 11-16).