Lausete järelekordamise testid eesti ja vene keeles

Mida testidega hinnatakse?

Lausete järelekordamise testide (LJT) abil on võimalik hinnata lisaks keeleteadmistele ka lapse keeletöötlusvõimet (Marinis & Armon-Lotem, 2015). Lühikesi lauseid saab korrata ilma neid töötlemata, kuid veidi pikemate lausete puhul, mida ei saa automaatselt järele korrata, peab rakendama verbaalset töömälu ja keeletöötlemist (Vinther, 2002). Lausete mõistmiseks on vaja teadmisi sõnavarast ja grammatikast, kuid taasloomiseks peab lisaks grammatika- ja sõnavarateadmistele rakendama igal tasemel keeletöötlemise protsesse, sh fonoloogilist mälu, morfosüntaktilist ja semantilist esitust. Lausete kordamiseks on vaja, et sihitud lausestruktuurid oleksid talletatud pikaajalises mälus (Polišenská et al., 2015). Lausete järelekordamine on end tõestanud kui üks usaldusväärsemaid diagnostilisi vahendeid nii ükskeelsete (Conti-Ramsden et al., 2001) kui kakskeelsete laste seas, eriti juhul, kui on võimalik lapsi hinnata mõlemas keeles (Boerma & Blom 2017; Chiat et al. 2013). LITMUS lausete järelekordamise test on välja töötatud enam kui 20 keeles (vt https://www.litmus-srep.info/), kuid kõik pole veel avalikult kättesaadavad.

Kuna Eesti kontekstis moodustavad kakskeelsete laste seas suure osa vene keelt emakeelena kõnelevad lapsed, siis on käesolevas testikomplektis võimalik kasutada nii eesti- (ELJT) kui venekeelset (VLJT) hindamisvahendit. Keelepuude puhul jäävad lapse tulemused allapoole norme mõlemas kõneldavas keeles. Juhul, kui ainult ühe keele tulemused jäävad alla normi, võib eeldada, et lapse aeglasem keeleareng tuleneb vähesest sisendist või lühikesest kokkupuutest teise keelega.

Eeltöö testide valmimiseks

KaLaKese lausete järelekordamise testid põhinevad LITMUSvõrgustiku poolt väljatöötatud testidel. Testi väljatöötamise protsess eeldab, et esialgne test sisaldab nii selliseid lausetüüpe, mis valmistavad keelteüleselt lastele raskusi, kui ka selliseid, mis on just konkreetses keeles rasked. Keelteüleselt on keelepuudega lastel raske omandada kompleksseid küsimusi, relatiivlauseid (nii sihitisega kui alusega) ja tingimuslauseid (nii reaalseid, Kui X, siis Y, kui ebareaalseid, Kui oleks X, siis oleks Y). Nendest on KaLaKese eestikeelses testis esindatud komplekssed küsimused (keda/mida/kellelt küsilaused), alusega relatiivlaused ja reaalsed tingimuslaused (Kui X, siis Y), venekeelses testis on komplekssed küsimused, aluse ja sihitisega relatiivlaused ja tingimuslaused.

Eesti keeles on rasked näiteks umbisikulised laused, lihtlaused, mis väljendavad omajat või saava käändega predikaati (nt saab õpetajaks) ning omadussõna ja nimisõna ühildumine.

Esialgses, pikemas eestikeelses versioonis piloteeriti testi 14 lausemalliga ja 64 lausega, millest valiti välja need lausemallid ja laused, mis kõige paremini eristasid keelepuudega lapsi eakohase arenguga lastest (Padrik, Vihman & Fil, 2022). Testi väljatöötamise käigus piloteeriti esialgset versiooni 76 viie- kuni kuueaastase lapsega neljas rühmas (ükskeelsed eakohase arenguga, ükskeelsed keelepuudega, kakskeelsed eakohase arenguga, kakskeelsed keelepuudega). Testi piloteerimine toimus Fili (2021), Voitki (2021), Germani (2021) ja Tereštšuki (2022) magistritööde uuringute käigus. Selle põhjal loodi uus 30 lausega test. Lõplikku versiooni testiti terve KaLaKese komplektiga 82 (sh 29 KP) lapsega samuti neljas rühmas (Sirel, Tuunas, 2023).

Venekeelne LITMUS SRep-30 (Meir & Novogrodsky, 2020) põhineb varasemal, pikemal SRep-56 instrumendil (Meir et al., 2016). See on samadel põhimõtetel välja töötatud ning testitud kakskeelsete lastega erinevate keelepaaridega (vene keel koos inglise, heebrea, kreeka, eesti, soome ja rootsi keelega). Testi koostajad on lahkesti jaganud luba Eestis venekeelset testi kasutada. Piltmaterjal ja helisalvestused nii eesti- kui venekeelsele testile on loodud Eestis, Tartu Ülikooli KaLaKese projekti raames.

Testide kirjeldus

Test peab sisaldama lauseid, mis on piisavalt pikad, et välistada automaatne imiteerimine, kuid mitte nii keerulised, et lastel tekiks frustratsioon. Lausete pikkus jääb eesti keeles vahemikku 4–8 sõna ning 10–15 silpi, mis sarnaneb teistes keeltes sarnaste testide lausete pikkusega. Testis on 10 lausemalli, igas mallis kolm lauset. Mallid on allpool nimetatud koos näitega, terve testi lauseid saab juhendi lõpus näha (vt lisa 2):

1. lihtlause eitusega (nt Vanaema ei küpseta täna pannkooke)
2. umbisikuline lause (nt Suvel mängitakse õues jalgpalli)
3. omadus- ja nimisõna ühildumine (nt Laps joonistab põdrale suured sarved)
4. keda/mida küsilause (nt Mida linnud kevadel otsivad?)
5. komplekssed küsisõnad (nt Millise salli paneb laps kaela?)
6. sihitispõimlause (nt Onu ütles, et buss läks katki)
7. alusega relatiivlause (nt See on kirju kass, kes püüdis rotti)
8. tingimuslause (nt Lapsed söövad torti, kui lasteaias on pidu)
9. omajat väljendav lihtlause (nt Rongil on pehmed sinised istmed)
10. saava käändevormiga lihtlause (nt Suur vend õpib koolis ehitajaks)

Venekeelses testis on tavasõnajärjega laused koos kohustuslike ja mittekohustuslike eessõnadega (1-2), alus-sihitis-verb järjekorraga laused (3), komplekssed küsilaused (6–7), aluse ja sihitisega relatiivlaused (8–9) ja tingimuslaused (10). Venekeelse testi lausete pikkus on 4–9 sõna ning 11–16 silpi, seega on need laused sarnased eestikeelsetele testlausetele nii morfoloogilise keerukuse kui silpide arvu poolest.

1. normaallause (alus-verb-sihitis) obliikva argumendiga (Слон наступил на маленькую черепаху)
2. normaallause eessõnafraasiga (Они купили арбуз в магазине)
3. pööratud sõnajärg, alus-sihitis-verb (Девочка мальчика ударила в саду)
4. liitlause (Брат сделал уроки, и мы пошли в магазин)
5. sihitispõimlause (Они услышали, что я пришёл из магазина)
6. komplekssed küsisõnad (Какую обезьяну нашёл крокодил?)
7. komplekssed küsisõnad obliikva käändes (У какого мальчика сестра взяла краски?)
8. alusega relatiivlause (Он встретил тётю, которая нарисовала маму)
9. sihitisega relatiivlause (Мы встретили мальчика, которого напугал сосед)
10. tingimuslause (Мы бы пошли в кино, если бы сделали уроки)

Lausete järelekordamise test nii eesti kui ka vene keeles koosneb 30 lausest, mida laps kuulab ühe korra ja siis kordab nii täpselt, kui oskab. Üldiselt tuleks igat lauset esitada üks kord – lauset võib korrata vaid juhul, kui laps ei kuule olmemüra või tähelepanematuse tõttu. Test algab kahe näitelausega harjutamiseks, millega saab kindlustada lapse ülesandest arusaamise. Testimine võtab aega umbes 10-15 minutit.

Kõik testi stiimullaused leiate siit:

Hindamine

Lapse ülesandeks on kuuldud lause võimalikult täpselt järele korrata. Ükskeelsed lapsed saavad ELJT-s ja kakskeelsed ka VLJT-s punkti iga õigesti korratud lause eest (vt täpsem hindamisjuhis lisa 4). Erandiks on kakskeelsed lapsed, kes saavad ELJT-s punkti lause eest, mis on korratud õigesti või milles on üks viga (st 0–1 veaga lause hinnatakse 1 punktiga). Kui vigu on rohkem, laps punkti ei saa.