Vana kirjakeele sõnastik

pookstav

Pookstav tähendab ‘kirjatäht’. Sõna on laenatud alamsaksa keelest (alamsaksa bōkstaf). Pookstav on kasutusel peamiselt 19. sajandi tekstides.

18. sajandil, kui tekstidesse ilmub sõna pookstav, oli juba võimalik samas tähenduses kasutada ka sõna täht, nt esimestes Uue Testamendi tõlgetes seisab: kreeka, ladina ja heebrea keele tähtedega.

Alamsaksa keelest on laenatud ka pookstaveerima ‘veerima’ (alamsaksa bōkstavēren), millest praeguseks on jäänud kasutusele ainult pearõhulise silbiga algav osa ↗veerima.

Vt ka buhstabeerima.

pookstav ‘kirjatäht’

… pudus hopis weel üks pohkstaw meie Abitsas, mis sesamma on, mis seie klamrite wahhele näidatawaks panneme (õ). (Masing 1822)
‘… täiesti puudus meie tähestikus veel üks täht; see on see, mille siin sulgudes esitame: (õ)’
… igas wärsis hakkawad kõige wähemalt kaks sõna ühesuguse pookstawiga, ja on neil weel mitmed kunstlikukud ise kombed, nõnda et üks minu sõbradest Eesti laulu loomise kombest ühe pika õppetuse Saksa rahwale on kirjutanud, kus sees kõik Eesti rahwa laulikute sala kombed awalikuks tehakse, nõnda et targemad mehed imeks panewad: kuda kolitamata ja õppetamata rahwas seda wõinud sünnitada. (Kreutzwald 1861)

pookstaveerima ‘veerima’

Kül ta siis moistab jo pookstawerida? (Thor Helle 1732)
‘Kas ta siis oskab juba veerida?’

häälega pookstav ‘täishäälik’

Ues kirjas nähtakse heälega pohkstawide al ka mõnnikõrd täppikest ollewad … Kus sedda on, seäl täppike tähhendab, et sõnna sulla on, ning et üks i ehk e sélle heälega pohkstawiga, kelle al täpp seisab, õtse kokko on sullanud. Näitus siinsammas ánnab selgust: … tal on lamba poeg – tạl kus hobbost piddada … (Masing 1822)
‘Uues kirjaviisis on täishäälikute all mõnikord täpike … Kus nii on, seal täpike tähendab, et sõna on peenendatud ning et täpiga märgitud täht oleks nagu i või e-ga kokku sulanud. Järgnev näide selgitab: … tall on lamba poeg – tall, kus hoitakse hobust.’

pookstav – 1782

Keik mis meie seläbbi tähhele panneme, näib suurem ollewad, kui ta toest on: katske siin neid pokstawid ramatus: nemmad paistawad sörme laiussed. (Arvelius 1782)
‘Kõik mis me läbi selle [suurendusklaasi] vaatame, näib suurem, kui ta tegelikult on: vaadake siin neid tähti raamatus, need paistavad sõrmelaiused.’

pookstaveerima – 1732

Kül ta siis moistab jo pookstawerida? (Thor Helle 1732)
‘Kas ta siis oskab juba veerida?’

Stahl 1637


Gutslaff 1648


Göseken 1660


Thor Helle 1732


Hupel 1818

pohkstaw, i, Buchstabe, selt.[=harva kasutatav] +.[=saksa laen] r.[=Tallinna k.] d.[=Tartu k.]


Wiedemann 1893

pōkstāw G. pōkstāwi (pohkstāw) Buchstab,
ku͜ida se pōkstāw annab wie lautet dieser Buchstab,
he͜alega p., la͜uza p. Vocal,
helita p. Consonant.
pōkstāwērima, -rin, -rida (puhkstāwērima) buchstabieren. pōkstāwistik G. pōkstāwistiku Alphabet.

10 000 tekstisõna kohta

pookstav

16. sajandil – 0,00
17. sajandil – 0,00
18. sajandil – 0,01

pookstaveerima

16. sajandil – 0,00
17. sajandil – 0,00
18. sajandil – 0,01

pookstav

m.os.
18. saj pokstawid

pookstaveerima

da-tegevusnimi
18. saj pookstawerida