rahvusvaheline sõna | Vana kirjakeele sõnastik

Vana kirjakeele sõnastik

Avaleht/rahvusvaheline sõna

Otsi

element

Ladina algupära rahvusvaheline sõna element (ladina elementum ’algaine’) jõudis eesti kirjakeelde juba 17. sajandi esimesel poolel. Kasutati seda Uue Testamendi 2Pt 3:10,12 tõlkes, nii põhja- kui lõunaeesti keeles. Heinrich Gösekeni sõnastikus (1660) on element paigutatud niisuguste saksa laenude hulka, millest …

#lõunaeesti keel #piiblitõlge #rahvusvaheline sõna

07.06.2022

tabel

Eesti kirjakeeles on tabel (saksa Tabelle järgi) kasutusel olnud hiljemalt 1850ndate lõpust, esialgu kujul tabell. Missioni-Leht, 7. veebruar 1860 Ado Grenzstein oma „Eesti sõnaraamatus“ (1884) toob selle ära kui halva ja võõra uue sõna, mille asemele oleks tarvis luua midagi …

#19. sajandi neologism #rahvusvaheline sõna

03.06.2022

elevant

Loomanimetus elevant on eesti kirjakeelde jõudnud piiblitekstide kaudu. Teadaolev esmaesinemus leidub Johannes Gutslaffi käsikirjalises piiblitõlkes 17. sajandi keskpaigast. ♦ Võimalik, et elevant hääldati eesti keeles pika esisilbiga või siis pearõhuga viimasel silbil. Sellele viitab omaaegne kirjapilt elewant, kus l peaks …

#alamsaksa laen #piiblitõlge #rahvusvaheline sõna #saksa laen

02.05.2022

muul

Loomanimetus muul on eestikeelsetes tekstis olemas alates 17. sajandi keskpaigast. Häälikuliselt langeb eesti muul kokku keskalamsaksa sõnaga mûl, mûle, mistõttu seda peetaksegi alamsaksa laenuks (nt ASL). Esialgu leidub muul aga ainult Lõuna-Eestis tegutsenud autorite tekstides ning Hupelgi (1818) märgib selle …

#alamsaksa laen #piiblitõlge #rahvusvaheline sõna #vene laen

02.05.2022

musket

Itaalia keelest pärit sõna musket (itaalia moschetto) on eestikeelsena kõige esimesena esitanud Heinrich Göseken oma sõnastikus (1660). Eestikeelses trükitekstis on musketit esmakordselt mainitud 17. sajandi lõpus (või 18. sajandi alguses), mil ilmus Rootsi kuninga sõjaseaduste tõlge. Kirjapilt oli selles tõlkes …

#rahvusvaheline sõna

04.04.2022

kabeljoo

Võõrsõna kabeljoo ’atlandi tursk’ leidub Johann Lithanderi kokaraamatutõlkes aastast 1781 (kujul kabilljo). Järgmises, 1824. aasta uues kokaraamatus enam kabeljoo retsepte pole. ♦ Tüve algupära pole selge. 12. sajandi ladinakeelsetes tekstides leidub cabellauwus, millele vastab keskhollandi cabbeliau (cabeljau, cablau). Hollandi aladelt …

#19. sajandi neologism #rahvusvaheline sõna

01.01.2022

poliitik, poliitiline

Rahvusvahelist sõna poliitika hakatati eestikeelsetes tekstides tarvitama 19. sajandi teisel poolel. Esialgu olid samatähenduslikena kasutusel nii poliitika kui ka poliitik (omastavas poliitika). Esmakasutus jääb praegustel andmetel 1859. aasta märtsikuusse, kui Talurahva Postimees selgitas, et erinevalt muudest juttudest ei saa poliitikateemalisi …

#19. sajandi neologism #rahvusvaheline sõna

09.10.2021

oftalmist, oftalmoloogia

Laensõna oftalmist ’silmaarst’ leidub ühes 16. sajandi lõpul Tartus välja antud tunnistuses (RA, EAA.995.1.238, l. 445–446). Tekst on kirjutatud ajal, mil ülemsaksa keel hakkas asjaajamises alamsaksa keelt välja tõrjuma. Oftalmist võib olla võetud nii alam- kui ka ülemsaksa keelest (Ariste …

#19. sajandi neologism #alamsaksa laen #lõunaeesti keel #rahvusvaheline sõna #ülemsaksa laen

22.11.2020

poleerima

Poleerima on saksa keelest laenatud sõna, mille esmaesinemus kirjalikes tekstides jääb 19. sajandi algusesse. Veel Hupeli sõnastikuski (1818) on saksa sõna polieren eestikeelsed vasted karastama ning Tallinna keeles ka ilusaks tegema ja selgeks ‘siledaks’ tegema, kuid mitte poleerima. Verb poleerima …

#19. sajandi neologism #rahvusvaheline sõna

07.10.2020