tabel
Eesti kirjakeeles on tabel (saksa Tabelle järgi) kasutusel olnud hiljemalt 1850ndate lõpust, esialgu kujul tabell.
Missioni-Leht, 7. veebruar 1860
Ado Grenzstein oma „Eesti sõnaraamatus“ (1884) toob selle ära kui halva ja võõra uue sõna, mille asemele oleks tarvis luua midagi paremat.
♦
Varasemates teostes on tabeli kohta tarvitatud erinevaid kirjeldavaid nimetusi, nt O. W. Masing ütles joonekiri. Selle sõna sobivuse kohta oli Masing kinnitust saanud Kaiavere koolmeistrilt Kõrendo Kaarlilt, nagu selgub Masingu ja Rosenplänteri kirjavahetusest (vt Laanekask, Aaver 1994).
O.W. Masing, Marahwa Näddala-Leht, nr 34, 24. august 1821
♦
Saksa Tabelle allikas on ladina tabella – deminutiivivorm sõnast tabula ’laud, pilt, maal; loend, nimestik; ürik, leping’ (tabula on tahvel-sõna algallikas).
1850ndad
Agga ei ued luggemisse lehhed (tabellid) weel mitte üsna walmis ei olle, sepärrast hakkame essite sõrmest seadma ja kriipsust teggema, et kässi kirjotama õppib. (Missioni-Leht, 18. jaanuar 1859)
Stahl 1637
—
Gutslaff 1648
—
Göseken 1660
—
Vestring 1710–1730
—
Clare 1730
—
Thor Helle 1732
—
Svenske 18. saj I pool
—
Hupel 1818
—
Grenzstein 1884
tabel (Tabelle), ülenähtaw arwude, asjade etc. kokkusead ajaloo, arwustiku etc põllul. [wõerad ja halwad uued sõnad];
Wiedemann 1893
tabel G. tabeli; Tabelle [neologism],
tabeli-pä͜ew Tabellenfest.
10 000 tekstisõna kohta
16. sajandil – 0,00
17. sajandil – 0,00
18. sajandil – 0,00
Kirjandus
• Laanekask, Heli; Aaver, Eva 1994. O. W. Masingu kiri J. H. Rosenplänterile koos kommentaariga. – Kultuurileht, 16. dets, lk 17–18.
