4.2. Andmemudeli koostamine

Informatsioon salvestatakse andmetena. Andmetena toimub ka informatsiooni edastamine hoidmine ja töötlemine. Seega on õigem rääkida andmetöötlusest, mitte informatsiooni töötlemisest.

Andmed organiseeritakse andmebaasideks, et neid oleks lihtsam hallata. Andmebaas on infosüsteemi keskne osa. Peale andmebaasi kuulub infosüsteemi veel kasutajaliides. Tänapäeval on selleks tihti veeb (veebibrauseri vahendusel vaadeldav veebileht, mida edastab veebiserver koos kliendiga. Viimane oskab olla ühenduses andmebaasiga. Selliseid infosüsteeme nimetatakse veebi-infosüsteemideks. Kokkuvõtvalt võime öelda, et infosüsteem = kasutajaliides + andmebaas. Edaspidi keskendume süsteemi kesksele osale – andmebaasile.

Põhiterminid

Alustuseks tuleb vahet teha kahel mõistel: tarkvara ja andmetega täidetud andmebaas ise. (Võrdle: tekstiredaktor ja selle abil loodud tekstidokumendid.)

Seda tarkvara, mille abil andmebaase luuakse ja loodud andmebaase kasutatakse, nimetatakse andmebaaside juhtimissüsteem e. ABJS (ingl.k. database management systems e. DBMS). Populaarsemad tänapäeval kasutatavad süsteemid on näiteks: Oracle, MySQL, MS Server, SyBase jne.

Kuidas toimub andmebaasi loomine ja kasutamine?

Andmebaas luuakse mingi valdkonna probleemide lahendamiseks. Andmebaasi loomine algab valdkonna ja selle probleemide analüüsiga. Analüüsi käigus püütakse anda vastus küsimusele, mida andmebaas peab võimaldama teha ja milliseid andmeid peab see sisaldama (nõuded infosüsteemile). See etapp on infosüsteemi koostamisel kõige olulisem. Vead analüüsil lähevad väga kalliks maksma. Analüüsi tulemusel koostatakse nõuded süsteemile ja neist lähtuvalt disainitakse andmebaas ja kasutajaliides.

Andmeid hoitakse andmebaasis tabelitena selliselt, et andmed oleksid vaid ühes kohas. See hõlbustab andmete hoidmist, otsimist ja muutmist. Andmete esituse määramist (andmete tabeliteks jaotamise ja tabelite omavahelise sidestuse fikseerimist) nimetatakse andmete modelleerimiseks ja selle töö tulemust andmemudeliks. Andmemudeli kvaliteedist sõltub edasine andmebaasi ja kogu infosüsteemi võimekus. Andmemudelis kasutatakse tabeli asemel terminit olem (ingl.k. entity). Andmemudelist parema ülevaate saamiseks koostatakse see graafiliselt (olemi-suhte diagramm (ingl.k. entity- relation diagram (ERD))). Graafilise andmemudeleid tehakse andmebaasi disainimise juures erineva detailsusastmega. Kõige üldisem on nn Kontseptuaalne andmemudel (Conceptual ERD) ja kõige detailsem Füüsilineandmemudel (Physical ERD). Mõnikord luuakse ka vahepealse detailsusastmega Loogiline andmemudel (Logical ERD). Füüsilise andmemudeli pealt on võimalik luua andmebaas. Kui (füüsiline) andmemudel on joonistatud paberile, siis seda on võimalik kasutada analüüsi ja disaini käigus ideede edastuseks arutlustel ja modelleerimise hetkeseisu fikseerimiseks. Tänapäeval on olemas vahendid, mis võimaldavad andmemudelite koostamist otse arvutis ja siis on lisaks pildile võimalus saada ka automaatselt valmis andmebaas või andmebaasi objektide kirjeldused (andmete kirjeldamise keeles), mida andmebaaside juhtsüsteemid oskavad kasutada andmebaasi loomisel.

Vahendeid graafiliste mudelite koostamiseks (neid on palju, valisin kaks lihtsamat, mugavamat ja lisaks ka vabavaralist) :

• MYSQL Workbench – https://www.mysql.com/products/workbench/
• DB Designer – https://dbdesigner.net/

Neist esimene tuleb installeerida, teine töötab otse veebis.

Nende võimekuses veendumiseks tuleb teil neid katsetada, aga toon ära ka 2 näidet.

Raamatulaenutuse andmemudel:

Andmemudel toit ja toitained (MySQL Workbence):

Viimati vaadeldud andmemudel on tegelikult fragment Tervise Arengu Instituut andmebaasist: NutriData – tõenduspõhine Eesti toidu koostise andmebaas, mis asub veebiaadressil (tegemist on veebi-infosüsteemiga) http://tka.nutridata.ee/index.action