4.1. Informatsioon ja andmed

Mis on informatsioon?

A. Teade
B. Uudis
C. Tunnetus- ja regulatsiooniprotsessides esinev ja aegruumis edasikanduv struktuursus ehk korrapära

Kõik kolm sobivad definitsiooniks. Informatsiooni on defineeritud rohkem kui 100 erineval viisil…

Kuidas informatsioon levib?

Levikuks on vaja allikat, kandjat ja vastuvõtjat. Lisaks kasutatakse vahendit ehk instrumenti.

Lektor peab loengut, kuulajad kuulavad. Antud juhul on info allikaks lektor, kes „paigutab“ informatsiooni kandjale mille vahendusel informatsioon jõuab vastuvõtjani – kuulajani. Kandjaks on siin õhu võnkumine. Kuidas toimub informatsiooni „paigutamine“ kandjale? Lektor kasutab keelt, millest loodetavasti kuulajad aru saavad, moodustab laused (salvestab info lausetena) ja ütleb need välja. Kuulaja püüab lektorist aru saada. Selleks kasutab ta oma keeleoskust ja eelnevaid teadmisi. Instrumendiks on seega keel (ja teadmised), mida info edastamisel kasutatakse.

Kuidas informatsiooni mõõdetakse?

Mõõtühikuks on bitt. Ühe biti informatsiooni oleme saanud siis, kui realiseerub üks kahest võrdtõenäosuslikust sündmusest. Näiteks saame teada, kas mündiviskamisel tuli kull või kiri.

See on ka kõige väiksem info, mis olla saab. Arvutites kasutatakse kahendsüsteemi. Seega info üleskirjutamiseks kasutatakse igas positsioonis vaid ühte kahest numbrist 0 ja 1. Positsiooni ehk kahendkohta nimetatakse samuti bitiks. Kõige väiksemaks adresseeritavaks osaks arvutis on bait (B). Sellele mahub parajasti üks sümbol sümbolite tabelist, mis sisaldab mitte rohkem kui 256 sümbolit (28 erinevat 8 kohalist bitijada)

• 1 bait = 8 bitti (b)
• 1024 baiti = 1 kilobait (kB) (210 B)
• 1024 kB = 1 megabait (mB) (220 B)
• 1024 mB = 1 gigabait (gB) (230 B)
• 1024 gB = 1 terabait (tB) (240 B)
• 1024 tB = 1 petabait (pB) (250 B)
• 1024 pB = 1 eksabait (eB) (260 B)
• 1024 eB = 1 zettabait (zB) (270 B)
• 1024 zB = 1 jottabait (jB) (280 B) = 1 208 925 819 614 629 174 706 176 baiti (B)

Andmete ja informatsiooni vahekord

Andmetest saadakse informatsiooni (see juhtub andmetöötluse käigus). Selleks et informatsiooni hoida või edastada tuleb see fikseerid (salvestada) andmetena. Kontekstivabad andmed võivad tähendada mida iganes (sageli läheb vaja meta-andmeid – andmeid, mis kirjeldavad andmeid).

Näiteks üleskirjutus 26 võib tähendada erinevatele inimestele erinevas olukorras väga palju erinevaid asju:

• Vanus
• Maja või korteri number
• Asendus (ülekirjutamise režiimile mineku kood tekstiredaktorile) (ASCII kooditabel)
• Sümbolid 2 ja 6
• Paaris arv
• Arv, mis asub ruudu ja kuubi vahel (52 = 25, 26, 27 = 33)
• Saada pruuniks teiseks juuniks.