4. Informatsioon

Selle kursuse raames vaatleme toidu ja toitainetega ning söömise ja joomisega seotud info olemust, kättesaadavust ja kasutamist.

Infot hangitakse ja kasutatakse otsuste tegemiseks. Kõige selle juures abistavad meid tehnoloogiad, mis teevad võimalikuks väga suure infohulga haldamise. Üks neist – infotehnoloogia ehk IT (inglise keeles Information Technology) käsitleb elektrooniliste arvutite ja tarkvara kasutamist, et luua, koguda, salvestada, säilitada, kaitsta, otsida, töödelda, korrastada, edastada ja tarbida digitaalset informatsiooni. Selle mõiste alla mahuvad nii tarkvara, kui riistvara, mis aitavad inimesel informatsiooniga hakkama saada.

Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia, lühend IKT, on andmete töötlemise, salvestamise ja edastamise tehniliste vahendite, meetodite ning võtete koondnimetus, mis tekkis kommunikatsionnitehnoloogia ja IT vastastikkuse põimumise tulemusel, neil tekkisid ühisrakendused (telefaks, mobiiltelefonside, teletekst televisioonis jne). Tänapäeval kuuluvad selle mõiste alla kõik internetiprotokollistikku kasutavad tehnikavaldkonnad.

Elame infoajastul – mida see tähendab? Eks ikka seda, et informatsiooni on kõikjal ja informatsioon on kõigile kättesaadav. Meie käsutuses on selleks võimsad vahendid – teadmised oskused arvutid ja tarkvara ning sidevahendid – kõik see, mida hõlmab koondnimetuse IKT. Päevast päeva ja aastast aastasse on meil võimalik tarbida järjest rohkem informatsiooni. Informatsiooni jagatakse kõikjal. Pealegi jääb informatsioon ka jagajale alles. Mida rohkem informatsiooni seda parem. Elu paistab ilus.

Päris nii see ei ole. Informatsiooni üleküllus on sama halb, kui informatsiooni puudumine ja mis veelgi hullem informatsioon võib olla ka vale (mitte tõene).

Kuidas veenduda informatsiooni õigsuses? Kõigepealt oleks vaja uurida informatsiooni päritolu e kuidas informatsioon meieni jõudis. Ennem digiajastut levisid teadmised „kontrollitud“ kanaleid kaudu (vanematelt lastele, õpetajatelt õpilastele, raamatutest lugejatele jne) informatsiooni levik oli sotsiaalselt kontrollitud. Tänapäeval on info levitajaks suvaline interneti blogija, kelle või mille (alati pole teada, kas on üldse tegemist inimesega) teadmistest ja info levitamise eesmärkidest pole midagi teada… Informatsioonist on saanud kaup, mida mitmesugustel eesmärkidel aktiivselt turustatakse.

Võib juhtuda, et selle „turundamise“ – ostmise ja müümise käigus on osav müüja (infojagaja) jõudnud selleni, et tema valduses on info, millel on mõju teha kellelegi head või halba … Kui väga piltlikuks minna, siis näiteks teha Teie pangakontol Teie teadmata või nõusolekul muudatus mida märkate kui oma pangakontot järgmine kord kasutate või veenda Teid tegema oma lapsest taimetoitlane, mille tagajärgi märkate alles aastate möödudes.

Kuidas siis ikkagi aru saada, mis on õige, mis vale?

Ainsaks võimaluseks on püüda paigutada see uus „teadmine“ Teie maailmapilti ja kriitiliselt üle vaadata ning otsustada, kas ja kuidas see sinna sobib. Selle otsuse kvaliteet sõltub nii maailmapildi (süsteemsete teadmiste hulga) kvaliteedist, kui ka analüüsi ja otsustamise oskusest.

Meie esivanemaid on aidanud selge lihtne „talupoja tarkus“. See võiks aidata meidki, aga kuna igapäevane infotulv ähvardab meid enda alla matta, on vaja omada häid süsteemseid teadmisi, kriitilist meelt ja oskust kasutada vahendeid, mis aitavad selles infotulvas navigeerida.

Mis on ühist toitumisel ja informatsiooni tarbimisel?

Seos toitumisel ja informatsiooni tarbimisel on vahetu. Toidus on informatsiooni selle keskkonna kohta, kus ta on kasvanud ja valminud. See on salvestunud toitainetena, mis söömise käigus võiksid jõuda meie organismi. Sellele on lisandunud „sõnum“ toidu valmistajalt. Väga oluline on ka toitumise protsess ja keskkond. Seda kõike võib vaadelda kui sisendit seedimisprotsessile ja toitainete omandamisele, mis pole midagi muud kui üks suur „andmetöötlus“ mille käigus leitakse informatsiooni, mida inimorganism kasutab oma igapäeva toimetamistes.

Kõik algab juba toidu valikust. Kui me vaatame toitu, võime saada teada, kas toit meeldib või ei meeldi. Kui toit jõuab suhu tajume selle maitset. Söömise käigus tajume kui kõht hakkab täis saama. Kui toidus on piisavalt ja õiges vahekorras meile vajalike aineid, siis see on hea meie organismile ja enesetunne paraneb. Kindlasti olete tundnud, et tahaks midagi magusat või siis soolast ja kui olete oma vajaduse rahuldanud – söönud mida soovisite, siis olete jälle tarbinud informatsiooni.

Eestimaa on hea paik. Siin on inimesele kõik normaalseks eluks vajalik taimede ja loomade vahendusel kättesaadav. Piirkonnad, kus see nii on, katavad vähem kui 9 % maakera pinnast.

Seega soovitus, kasutage toiduaineid, mis on kasvatatud samas piirkonnas kus elate, Eestis igati mõistlik.

Inimene ei tea, mida ta ei tea …

Kõige rohkem arvatakse ennast teadvat söömisest. Kõik me ju sööme, kes vähem, kes rohkem … Kuna me seda tavalisel iga päev vähemalt mõne korra teeme, siis me ju teame sellest kõike. Mõned arvavad, et peavad oma teadmisi ka teistega jagama, teistel on jälle suur kiusatus õpetada, kuidas toituma peab, kolmandad tahavad kuulsaks saada ja neljandad oma teadmiste pealt kasu lõigata. See kõik on inimlik. Teadmised aga on sellised nagu need parajasti on …

Kas inimene teab mida ta ei tea? Kuidas saada aru mida ma ei tea? Kas see on üldse võimalik?

Jah see on võimalik. Inimene saab hakata teadma seda, mida ta ei tea, kui ta loob enesele süsteemse maailmapildi ja täiendab seda süsteemse õppimise kaudu.

Mida peaksid kursuse selles osas omandama?

Informatsiooni käsitlevas osas on kokku 3 videoloengut.

Teemad on järgmised:

• Kust tulevad andmed
• Milline on nende kvaliteet
• Normaalne infokasutus
• Kvaliteetne andmete kogumine ja hoidmine
• Mõtlemispõhine andmeanalüüs ja otsustus
• Süsteemse (tervikliku) arusaamise: informatsioonist, andmetest ja nende kasutamisest ning vahenditest mille kaudu see toimub.

Muu hulgas lahatakse andmete ja informatsiooni vahekorda ja antakse aimu, kuidas andmeid andmebaasides hoitakse.

Kui teis tärkas huvi …

… Tartu Ülikooli arvutiteaduse instituut pakub kursusi:

Programmeerimisest maalähedaselt
Programmeerimise alused
Programmeerimise alused II
ja õppekava: Infotehnoloogia mitteinformaatikutele