Päisepilt: Henn Roode “Lilleturg” (1961)
Eesti logopeedide tööriistakasti on lisandunud testikomplekt, mis aitab kakskeelsete koolieelikute seas tuvastada arengulist keelepuuet. Testikomplekt KaLaKe töötati välja projekti “Kakskeelsete laste keeleliste oskuste hindamisvahendite väljatöötamine” (2021-2025) raames ning koosneb neljast keeletestist. Projekt viidi ellu Tartu Ülikoolis logopeedia kaasprofessori Marika Padriku …
28.-30. aprillil toimus Milanos Bilingualism Matters võrgustiku iga-aastane sümpoosium. Sümpoosiumil saavad kokku kakskeelsuse uurijad, keelepoliitika kujundajad, õpetajad, tõlgid, logopeedid jt praktikud, kes kakskeelsuse teemadega oma igapäevatöös kokku puutuvad. Tänavuse konverentsi avas bimodaalsele kakskeelsusele pühendatud päev, mil tutvustati uusimaid uurimistulemusi viipekeele …
29. jaanuaril kaitses Anna Branets doktoritöö „Mediated Receptive Multilingualism: Factors of Success in Facilitation of Language Learning“ („Vahendatud retseptiivne mitmekeelsus: edutegurid keeleõppe soodustamisel“). Anna kaitses töö Groningeni ülikoolis ning teenis sellega doktorikraadi nii Tartu kui ka Groningeni ülikoolist. Anna huvi …
8.-10. aprillil toimus Eesti Rahva Muuseumis ja Tartu Ülikoolis järjekorras teine Eesti humanitaarteaduste aastakonverents. Kolme konverentsipäeva jooksul said ligi 550 konverentsilist osa mitmekülgsetest ettekandepaneelidest, kus eri distsipliinide esinejad arutlesid humanitaaria võimaluste ja ülesannete üle ning tutvustasid uusimaid uurimistulemusi. Eriliselt tõsteti …
25.–26. märtsil kohtusid Riias Eesti ja Läti haridusreformide uurijad, poliitikakujundajad, koolijuhid ja õpetajad, et ühisel seminaril teadmisi vahetada ja ülemineku uurimisseisu arutada. Seminar toimus Läti Ülikooli haridusinnovatsiooni keskuses (LÜHK). Läti haridusreform näeb ette üleminekut lätikeelsele õppele kolmel kooliaastal (2023./2024. õa-l …
Anna Verschik kirjutab ERR-i arvamusportaalis keelelise julgeoleku mõistest ning sellest, mis rolli mängib keelelises julgeolekus mitmekeelsus. Keeleline julgeolek võib tähistada isiklikul tasandil kindlustunnet, et rääkijal on olemas vajalik(ud) keeleoskus(ed), et erinevates keskkondades ja olukordades hakkama saada. Keeleoskus, keelehoiakud ja julgeolek …
Kirjastuselt Language Science Press ilmus äsja kogumik “Current insights into code-switching”, milles tutvustatakse tänapäevaseid lähenemisi ning värskeid uurimistulemusi koodivahetuse valdkonnas. Raamat ilmub sarjas Current Issues in Bilingualism ning selle on toimetanud Draško Kašćelan, María del Carmen Parafita Couto, Peredur Webb-Davies, …
Tartu ülikooli psühholingvistika professor ja Mitmekeelsuse keskuse juhataja Virve Vihman räägib Õpetajate Lehele antud intervjuus sellest, mida tuleks mitmekeelse arengu kohta teada eestikeelsele haridusele ülemineku kontekstis. Mitmekeelsete laste õpetamisel tuleb meeles pidada, et laste keelekogemus ja -oskus varieeruvad palju. Keeleoskuse …
Foto: Martin Mae Eri keelte oskust indiviidi tasandil ning ühiskondlikku keelelist mitmekesisust tasuks näha kui ressurssi ja mitte probleemi, ütleb keelepoliitika ja eesti keele teise keelena kaasprofessor Kerttu Rozenvalde 16.01 Sirbis avaldatud arutelus. Keelepoliitika uurijana keskendub ta oma teadustöös keele, …
Professor Birute Klaas-Lang koos kolleegidega on alates õppekeele reformi algusest uurinud lapsevanemate rõõme-muresid seoses eestikeelsele õppele üleminekuga ning vanemate hoiakute muutusi. Vahekokkuvõttes nendib ta, et lahendamist vajavaid probleeme on jätkuvalt palju, küll aga suhtuvad lapsevanemad reformi varasemast rahulikumalt. Uurimistööd ja …
