Liigu edasi põhisisu juurde

Äsjailmunud kogumikus kajastatakse Eesti tudengite kogemusi ingliskeelse õppega

Inglise keel mängib Eesti kõrghariduses olulist rolli – lisaks ingliskeelsetele õppekavadele eeldatakse vaikimisi head inglise keele oskust ka eestikeelsetel õppekavadel õppivatelt üliõpilastelt. Ka eestikeelsetel kursustel tuleb tihti hakkama saada ingliskeelse õppe- ja teaduskirjandusega, samuti võib juhtuda, et osa valikainetest õpetatakse inglise keeles. Kuid kas mitmekeelne haridus on kõigi jaoks ühtmoodi võimestav? Kuidas saavad eesti emakeelega tudengid Eesti ülikoolides hakkama ingliskeelse õppesisuga ning kuidas selle rolli mõtestavad? Nende ja muude küsimustega tegeleb TÜ keelepoliitika ja eesti keele teise keelena kaasprofessor Kerttu Rozenvalde äsjailmunud uuringus.

Kerttu Rozenvalde uuris üliõpilaste kogemusi ingliskeelse kõrgharidusega Eesti ülikoolides intervjuude abil. Uuringu tulemustest annab ta ülevaate äsjailmunud Routledge’i kogumikus “Towards Critical English Medium Instruction in Post-Soviet Contexts“, mille on toimetanud Syed Abdul Manan ja Anas Hajar. Selgus, et ingliskeelset õpet nähakse paratamatuna ning ülikool eeldab reeglina, et tudengite inglise keele tase on ühtlaselt kõrge. Tegelikkuses peab osa õppuritest hakkamasaamiseks tegema rohkem tööd kui teised, samuti nõuab lisaenergiat keelelise ebakindluse ja ärevusega toimetulek, kui üliõpilane tunneb, et tema inglise keele oskus pole õppetöös osalemiseks piisav. Seega saab inglise keelest stratifitseeriv tegur, mis mõjutab üliõpilaste hakkamasaamist, õpiedukust ning ka valikuid haridustee jätkamisel.

Tutvu uurimuse abstraktiga kirjastuse Taylor & Frances kodulehel.

Accept Cookies