Child Language Symposium tõi kokku lastekeele uurijad eri aladelt
6.-7. juulil toimus University College Londonis iga-aastane lastekeele uurijate konverents Child Language Symposium, kus kohtusid lastekeele uurijad eri valdkondadest. Keeleteadlased, psühholoogid, neuroloogid, pedagoogid ja haridusteadlased kogu maailmast jagasid kahe päeva jooksul uusimaid uurimistulemusi keeleomandamise eri aspektide kohta.
Ettekanded koondusid tänavu nelja keskse teema ümber: keeleomandamise häired, keelte mitmekesisus, tehisaru kasutus lastekeele uurimise meetodites ning tõenduspõhised sekkumised. Nelja keskset teemat avasid oma ettekannetes kutsutud esinejad Courtenay Norbury, Sonali Nag, Abdellah Fourtassi ja Claudine Bowyer-Crane. Lisaks peaettekannetele mahtus kahte konverentsipäeva hulgaliselt lühemaid suulisi ja posterettekandeid. Konverentsi kavaga saab tutvuda siin.
Muuhulgas tutvustasid TÜ teadlased eri nurkade alt vene-eesti kakskeelsete laste keelekasutust. Virve Vihman esitles rahvusvahelist koostööprojekti, mille käigus võrreldakse lapsi, kes kõnelevad vene keelt pärandkeelena Eestis, Iirimaal, Soomes, Iisraelis, Küprosel ja Rootsis. Kõikides riikides sooritasid vene kodukeelega lapsed venekeelse lausete järelekordamise testi. Tulemusi võrreldes selgus, et eesti-, soome- ja kreekakeelsete gruppide tulemused sarnanesid ükskeelsetele eakaaslastele, samas kui inglise, rootsi- ja heebreakeelsete kakskeelsete seas oli varieeruvust rohkem. Nii kaks- kui ükskeelsete laste jaoks olid keerulised relatiivlaused, kuid eri gruppides joonistusid keeruliste lausestruktuuride puhul välja erinevad veamustrid, mis võivad tuleneda ühiskonnakeele mõjust. Keeletausta teguritest oli olulise mõjuga pere keelekeskkond: lapsed, kel on kaks venekeelset vanemat, olid lausete kordamisel edukamad kui lapsed, kel on üks venekeelne ja üks muukeelne vanem.
Vene-eesti kakskeelsete eesti keele kasutust avas posterettekanne testikomplekti KaLaKe normimisest ja väljatöötamisest. Postrit esitlesid Adele Vaks ja Virve Vihman. Testikomplekt koosneb kolmest testist, mille abil saab hinnata laste keeletöötlusvõimet ja eesti keele oskust: lausete järelekordamine, pseudosõnade järelekordamine ja sõnavaratest. Laste vene keele oskust saab kirjeldada venekeelse lausete järelekordamise testi abil. Testikomplekti väljatöötamisest saab pikemalt lugeda siit. Posterettekandes räägiti lähemalt normimisuuringust, milles osales 100 ükskeelset ja üle 200 kakskeelse lapse.
Suvisele sümpoosiumile saab taas koguneda järgmisel aastal. Seniks on konverentsilt saadud headel mõtetel ja koostööplaanidel aega kasvamiseks ja küpsemiseks.
